Vanasti olid staatilised ajaloo artefaktid, tänapäeval on kõik pidevas muutumises ja ajalugu pannakse proovile sotsiaalmeedias. "Välisilm" küsis Steinhauerilt, kuidas on sotsiaalmeedia muutnud meie arusaamist ajaloost.

"Ajalugu on alati olnud dünaamiline, see on alati muutunud, selle üle on alati kõvasti vaieldud. Nüüd toimuvad need debatid sotsiaalmeedias. Ja sotsiaalmeedia vormib seda, kuidas me mõistame ajalugu, dikteerib, mis lugusid me minevikust näeme ja milliseid ei näe kunagi. Näiteks platvormid nagu Instagram seavad esiplaanile visuaali. Üksnes selle kaudu saab eelise pildistatud ajalugu. Näiteks teine maailmasõda, mille kohta on palju avalikult kättesaadavaid pilte. Ja siis mõtled varasemate konfliktide peale, mis toimusid 19., 18., 17. sajandil, enne fotograafia leiutamist, kui vähe on meil nende konfliktide kohta visuaalset materjali. Väga raske on neid lugusid jutustada Instagramis, mis on visuaalne meedium," selgitas Steinhauer ERR-ile.

"Aga see, mis meid huvitab, on ajalooline looming. Teisisõnu me hakkame huvituma asjadest, mille teatud hetkel on keegi meie tähelepanu keskmesse toonud. Osa sellest protsessist toimub nüüd sotsiaalmeedias. Meid võiks huvitada 15. sajand. Tegelikult on rida põhjuseid, miks peaksime selle ajastu vastu huvi tundma. Aga platvormid ei anna seda tüüpi informatsioonile võimalust, nii et see ei jõua sotsiaalmeedias kunagi meie ette. Kui sellele mõelda propaganda nurga alt, siis propagandistid haaravad kinni narratiividest, mis meid liigutavad ja kasutavad neid meiega manipuleerimiseks. Pannes meid teatud asjadest hoolima ja teisi ignoreerima," lisas ta.

Sotsiaalmeedia on poliitikutele tõhus tööriist. Ka vildaka või äärmuseni lihtsustatud ajalookäsitluse tagant paistavad sageli poliitilised huvid.

"Sotsiaalmeedia mängib poliitikas väga suurt rolli ja suur osa poliitikast on sümboolne. Sotsiaalmeedial on suur sümboolne jõud. Kas või pildid, mis meie telefoni ekraanidelt läbi lendavad. Näiteks Tiktokis vaatavad kasutajad 167 miljonit videot igal minutil, iga päev. Poliitikud, eriti autoritaarsed juhid oskavad platvormide ja algoritmidega väga hästi manipuleerida, et seda sümbolismi ära kasutada," ütles Steinhauer.

Kuigi pronksi valatud Stalin seisab Maarjamäe skulptuuripargis üsna vagusi, kõlab Suure Isamaasõja võidukas lugu valjult üle Venemaa avaruste. Kuidas on Venemaa liider Vladimir Putin vene identiteedi kujundamisele võimendust saanud sotsiaalmeediast?

"Selle narratiivi muudab huvitavaks see, et see on elus püsinud üle 70 aasta. Putin jätkab pikka traditsiooni, mis algas 1944-1945. Sotsiaalmeedia aitab seda narratiivi võimendada, aga seda toetab suurem aparaat, mille osa on televisioon, ajakirjad, ajalehed ja raadio, mis kõik üle maailma Vene ajalookäsitlust kajastab. Sotsiaalmeedia on osa sellest, aga mitte ainus osa," rääkis Steinhauer.

"Üks asi, millest oma raamatus räägin, on see, kuidas teatud kampaaniad, mis kasutavad ajalugu, et levitada väärinfot, kasutavad sotsiaalmeedia ehitusloogikat. Kui sellest loogikast aru saad, miks platvormid ja algoritmid eelistavad teatud tüüpi ajalugu, mõistad, miks teatud väärinfokampaaniad platvormidel hoo sisse saavad ja edukaks osutuvad," lisas ajaloolane.

Kuigi Putini meediamasin töötab täistuuridel, kõnetab see peamiselt venekeelset auditooriumit. Taaveti ja Koljati heitluses on infosõjas seni peale jäänud Ukraina. Peaosaline selles draamas, Volodõmõr Zelenski, oskab sotsiaalmeedia tööriistad oma riigi kasuks tööle panna.

"Kui ta oma sõjaväevormis välja ilmub ja ütleb, et ma ei vaja transporti, andke mulle relv, siis need võtted näitavad, kuidas sotsiaalmeedia sümboolset ja emotsionaalset jõudu ära kasutada ja koguda toetust. Ukraina on sotsiaalmeediat kasutanud edukalt, aga on ka väljakutseid," ütles Steinhauer.

Sest inimesed väsivad ja kuigi vägivald ja kannatused on läbi ajaloo inimkonna tähelepanu köitnud, vajab ka Ukraina sõja narratiiv sotsiaalmeedias uut pööret.

"Üks mu teadlasest sõber ütleb, et ohverdused on vähenev vara. Mida kauem palutakse inimestel sõja pärast ohvreid tuua, seda enam peavad sõnumid sotsiaalmeedias arenema, et toetus ja moraal püsiksid. USA-s on praegu käimas debatt selle üle, kas peaks sõda rahastama. Hiljutisest kokkuleppest, millega säilitati USA valitsuse töövõime, jäeti Ukraina rahastamine välja. Ukraina on infosõjas olnud kohati edukas, aga on ka väljakutseid. Saab olema huvitav näha, kuidas nende narratiiv konflikti jätkudes vastu peab," rääkis ajaloolane.