Keskpanga nõukogu liikmed, nende seas endine Hispaania rahandusminister Guindos, on seisnud silmitsi põlvkonna suurima hinnatõusuga. Inflatsiooni kasv on sundinud EKP-t tõstma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 korda järjest ajaloolise maksimumini ehk nelja protsendini.

"Meie liigume kahe protsendi (inflatsiooni) eesmärgi poole, see on selge. Kuid meie peame jälgima olukorda väga hoolikalt, sest viimane miil ei hakka olema lihtne," ütles Luis de Guindos Financial Timesile.

Guindos mainis inflatsiooni suurendada võivate teguritena viimase 10 kuu kõrgeimaks tõusnud naftahindu, palgakasvu, madalat euro kurssi ning tugevat nõudlust teenuste järele.

Enamik majandusteadlasi ennustab, et euroala majandus langeb aasta kolmandas kvartalis, mis peaks vähendada survet hinnatõusuks. Sellest tulenevalt peetakse vähetõenäoliseks, et EKP tõstab intressimäärasid uuesti.

Siiski ütles EKP asepresident Guindos ajakirjanikele, et võtmeteguriks, mis mõjutab keskpanga järgmist otsust, osutub see, kui kiiresti kanduvad keskpanga senised otsused kommertspankadeni ja võlakirjaturgudele.

Guindos väitis, et tavaliselt rahapoliitilised otsused avaldavad täit mõju alles aasta jooksul, seega praeguseks langetatud keskpanga otsuste mõju peaks avalduma tulevikus. Samas ta lisas, et kui ülekandumise kiirus on suur ning inflatsioon jääb kõrgeks, siis EKP võib intressimäärasid uuesti tõsta.

"Kui ülekandemehhanism on ennast peaaegu ammendanud, siis meie peame kaaluma järgmisi samme tagamaks, et inflatsioon jõuab meie sihtmärgini," seletas Guindos.

Laenamise hind on tõusnud ning nõudlus uute laenude järele on langenud, selgub statistikast. Nimelt tõusis augustis euroalal erasektorile väljastatud uute laenude maht kõigest 0,6 protsenti, mis on kõige aeglasem aastane muutus kaheksa aasta jooksul.

Samas Guindose väitel on siiski liiga palju määramatust selle osas, kui kiiresti see mõju kandub üle majapidamistele ja ettevõtjatele. Tema väitel võivad paljud neist euroalal olla kaitstud EKP otsuste eest tänu varem välja antud fikseeritud intressimääraga laenudele.

Guindos ei soovita valitsustel majandust liiga palju stimuleerida

Teine tegur, mis hoiab hinda kõrgena, on valitsuste kulutused. Läinud nädalal avalikustasid Itaalia ja Prantsusmaa valitsus plaanid hoida oma riikide riigieelarveid suuremas puudujäägis, kui on Euroopa Liidu reeglite järgi lubatud. Reegel, mille järgi liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada kolme protsenti SKP-st, oli koroonapandeemia ajaks peatatud, kuid järgmisel aastal seda peab uuesti järgima.

"Pärast nelja aastat ilma EL-i eelarvereegliteta, valitsused võisid harjuda "[tuleb teha] kõik mis võimalik" (inglise keeles "whatever it takes") lähenemisega eelarvepoliitikasse," ütles Guindos.

"Aga see suhtumine peab muutuma. Korraga rahapoliitika karmistamine ja eelarvepoliitika lõdvendamine on väga halb poliitikate kombinatsioon," lausus EKP asepresident.