Juuli lõpus kahtlustati üht Bolti taksojuhti ahistamises, sest ta sõitis teismelisele tütarlapsele järele ja kutsus teda korduvalt autosse. Politsei uurimine tegi kindlaks, et tegelikult otsis juht taga tellimust tühistanud inimest, aga kuna ta ei osanud ei eesti, inglise ega vene keelt, siis tekkis suur segadus.

Bolti andmetel saavad nad kuus kümmekond kaebust juhtide keeleoskuse kohta, mis ettevõtte hinnangul on üliväike pöördumiste arv, sest ühes kuus tehakse sadu tuhandeid sõite.

"Enamasti inimesed saavad äpi teel kõik oma teenused ja vajadused rahuldatud. Äpis on kõike võimalik teha eesti keeles, alates sõidukoha ja sihtkoha asukoha sisestamisest, juhiga kommunikeerimisest, meil on ka funktsioon, mis tõlgib juhi ja kliendi omavahelise suhtluse automaatselt õigesse keelde," lausus Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm.

Tallinnas tegutsevad umbkeelsed taksojuhid on reeglina saanud teenindajakaardi mõnest teisest omavalitsusest, näiteks Maardust või Narvast. Tallinna munitsipaalpolitsei eesti keelt mitteoskajatele kaarte ei väljasta ja soovib, et seda ei saaks teha ka teised omavalitsused.

"Kuna me lähtume ühistranspordiseadusest, mille alusel me anname teenindajakaarti välja, siis sinna (tuleks) viia sisse see muutus, et hakata nõudma taksojuhtidelt keeleoskust," ütles Tallinna munitsipaalpolitsei vaneminspektor Kristjan Haljasoks.

Sama meelt on ka keeleamet, mis praegu saab taksojuhte kontrollida vaid kaebuste alusel. 50 kaebusest jõuab menetluseni kümmekond, sest teistel puhkudel ei õnnestu juhi isikut kindlaks teha.

"On tõesti selliseid taksojuhte, kes ei räägi ühtegi meie kultuuriruumis teadaolevat keelt, mõnest kaebusest tuleb välja, et nad ei oska navigatsioonisüsteemi kasutada. Nad eksivad linna peal ära, nad ei tunne ladina tähti, nad ei oska tänavasilte viia kokku sellega, mida navigatsioonisüsteem näitab," lausus keeleameti juht Ilmar Tomusk.

Eelmine valitsus püüdis taksojuhtidele keeleoskuse kontrolli kehtestada, kuid koalitsioonis polnud sel teemal üksmeelt. Nüüd teeb haridusministeerium uut analüüsi keeleseaduse laiemaks muutmiseks.

"Loodame kevadeks valmis jõuda kokkuleppeni, mis on ka huvigruppidega läbi räägitud. Mõnes mõttes võtab see aega, aga eesmärk ei ole välja töötada eelnõu kabinetivaikuses, vaid koostöös sihtrühmade ja huvirühmadega ja leida kõiki huvipooli rahuldav lahendus," lausus haridusministeeriumi peaekspert Kätlin Kõverik.

"Aktuaalse kaamera" võttetiimi üks liige oleks Bolti kontorist lahkudes äärepealt taksost  maha jäänud, sest juht ei saanud aru palvest oodata. Vene keelt kõnelenud nooremehe sõnul eesti keelt ta ei oska ja seda pole rakendusega töötades ka vaja, piisavat minimaalsest inglise keele oskusest.