Majandusväljaanne Bloomberg toob välja mitu tegurit, mis võivad USA majandust aeglustada või koguni langusse viia.

Suur küsimus on see, millist mõju avaldab juba 5,5 protsendini tõstetud baasintressimäär. Ei välistata, et föderaalreserv või seda uuesti tõsta, investorid ennustavadki veel vähemalt ühte intressimäärade tõusu.

Teiseks suureks probleemiks USA majanduse jaoks peetakse septembris alanud autotööstuse tööliste streiki. Praegu on streikimas 25 000 töötajat, kuid streigi mõjude kandumine mööda tarneahelaid võib tekitada märksa suuremat töötuse kasvu. Nii põhjustas 1998. aastal 9200 General Motorsi töötaja 54 päeva kestnud streik hõive langust 150 000 inimese võrra.

Kolmas suur probleem on nafta hinna tõus. Septembri viimaseks nädalaks tõusis nafta hind USA-s võrdluses suveperioodiga 25 dollari võrra.

Omaette probleem on USA noorte kõrghariduse omandamisel kuhjunud õppevõlad. Kui pandeemia tõttu peatas föderaalvalitsus kolm ja pool aastat tagasi õppevõlgade tagasimaksmise nõudmise, taastub sel sügisel miljonite ameeriklaste kohustus teha õppevõla tagasimakseid, mis mõjutab negatiivselt nende ostuvõimet. Bloombergi analüütikute sõnul võivad õppevõlgade tagasimaksed vähendada USA neljanda kvartali SKP-d 0,2 kuni 0,3 protsenti.

Lisaks tõusid USA 10-aastaste riigivõlakirjade intressid septembris 4,6 protsendini. Tegemist on kõrgeima tasemega 16 aasta jooksul. Kõrged intressimäärad mõjutavad nii valitsuse võimet laenata kui ka erasektori laenuotsuseid. On risk, et ettevõtted lükkavad investeeringuid edasi.

Ameeriklaste ostuvõime on samuti vähenemas. San Francisco föderaalreservi arvutuste järgi on 80 protsendil kõige vaesematel ameeriklastel nüüd vähem sääste kui enne koroonakriisi. Ka kõige jõukamate säästud on vähenemas.

Kuigi USA poliitikud vältisid viimasel minutil valitsuse tööseisakut, võib valitsus siiski jääda rahastusest ilma, kui novembri keskpaigaks ei lepi demokraadid ja vabariiklased kokku valitsuse pikaajalises rahastuskavas.

Viimaks avaldab USA majandusele negatiivset mõju ka Hiina kinnisvarakriis ning Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumine.

Siiski on ka põhjust optimismiks

USA majanduslangus mõjutaks kogu maailma majandust. Siiski on põhjust loota, et maailma suurim majandus ei jõua veel langusse.

Nii loodetakse, et viimaste aastate tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti areng võib aidata tööviljakusel kasvada, mis mõjutaks positiivselt ka majanduskasvu. USA majandus ületas oma võimeid 1990. aastatel just tänu infotehnoloogia plahvatuslikule kasvule, toob välja Bloomberg.

Lisaks on põhjust arvata, et USA ajaloolise miinimumi lähedal olev töötuse määr võib jätkuvalt püsida madalal. Nii ennustab föderaalreserv, et töötuse määr tõuseb kergelt järgmisel aasta 4,1 protsendini võrreldes 3,8 protsendiga sel aastal. Sellise prognoosi täitumine tähendaks senise trendi jätkumist ning võrdlemisi kõrge tööhõive säilimist.

Viimaseks USA majanduse lootuseks on USA president Joe Bideni industriaalpoliitika otsused rohelise toetusraha näol. Taastuvenergia ja elektriautode tootmise ning kiipide ja pooljuhtide valmistamise eest toetuste maksmine ja maksulangetuste pakkumine on viinud USA ja Euroopa Liidu vahelise tülini, sest EL-i hinnangul tegemist on ebaõiglast konkurentsi tekitavate meetmetega. Ometi Bideni subsiidiumid on toonud kaasa investeeringute kasvu, mis võib aidata ka majandusel kasvada.