LRT juhi valib viieaastaseks ametiajaks asutuse 12-liikmeline nõukogu salajasel hääletusel. Uus ringhäälingu juht osutub valituks, kui vähemalt seitse nõukogu liiget toetab salajasel hääletusel tema kandidatuuri.

Kui esimesel hääletusel ei kogunud ükski kandidaatidest piisavalt hääli, korraldatakse samal päeval teine ​​hääletusvoor, kus võistlevad kaks nõukogu liikmetelt enim toetust saanud kandidaati.

Eelmised konkursid, millest esimene toimus märtsikuus, luhtusid, sest nii Garbačiauskaitė-Budrienė kui ka tema vastaskandidaadiks olnud kommunikatsioonispetsialist Aistis Zabarauskas said mõlemad kuus häält. Zabarauskas otsustas kolmandal konkursil mitte osaleda.

Kultuuriminister Simonas Kairys kommenteeris enne teisipäevast konkurssi, et kui nõukogu ei suuda kolmandat korda järjest LRT peadirektorit ametisse nimetada, peaksid nõukogu liikmed vastutuse võtma ja tagasi astuma.

Teisipäeval toimunud hääletusel sai Garbačiauskaitė-Budrienė seitse häält ning tema vastaskandidaadiks olnud Vilniuse ülikooli dotsent Mantas Martišius viis häält. Kolmas kandidaat Aldar Stonys, kes varem töötas LRT-s, ei saanud ühtegi häält.

Napi enamusega kolmandal katsel tagasi valitud Monika Garbačiauskaitė-Budrienė lubas keskenduda LRT sisu viimisele noorte ja eakateni. Lisaks pidas tema oluliseks jõudmist noorteni vanuses 19 kuni 24.

Samuti ütles Garbačiauskaitė-Budrienė, et LRT jaoks on oluline kultuuri- ja spordisündmuste ülekandeõiguste kindlustamine.

"Spordiülekannete õiguste soetamine on väga kallis, ühineme teiste Euroopa ringhäälinguorganisatsioonidega. Peagi hakkame taas olümpiamänge üle kandma, mis on meie arvates Euroopa ringhäälinguorganisatsioonide ühine saavutus," seletas LRT tagasi valitud juht.