Samas aastases võrdluses on hinnad langenud 1,1 protsenti Euroopa Liidus tervikuna ja 1,7 protsenti euroalal. Tegemist on esimese langusega aastases võrdluses alates 2014. aastast, vahendab Financial Times.

Hinnalanguse tõenäoliseks põhjuseks on pretsedenditu Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärade tõus 4,5 protsendi võrra võrreldes eelmise aastaga. Selle tulemusel kallinesid ka eluasemelaenude intressimäärad. Karmimad laenutingimused ja elukalliduse kasv on peletanud paljusid eurooplasi kodu ostmisest.

Eluasemehinnad on alates 2015. aastast tõusnud keskmiselt 50 protsenti, kuid eelmisel aastal hakkasid hinnad langema. Kuni eelmise aastani püsisid intressimäärad madalal ning Euroopa Keskpanga võlakirjaostuprogrammid aitasid hoida madalatena ka eluasemelaenude intresse.

Nüüd aga lisanduvad langevatele kinnisvarahindadele ka ehitussektori ehitushindade tõusust põhjustatud probleemid. Eriti on kannatada saanud Saksamaa kinnisvaraarendajad, kellest paljud on kuulutanud välja pankroti.

Suurim kinnisvarahindade langus registreeritigi Saksamaal, kus kinnisvarahinnad olid 9,9 protsendi võrra madalamad tänavu kui aasta tagasi. Suurimad hinnatõusud registreeriti Horvaatias ja Bulgaarias, kus eluaseme hinnatõus ületas 10 protsenti aastas.

Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos ütles Financial Timesile, et Saksamaa näitajad polnud täielikuks üllatuseks.

"See on selge märk, et mõned vara ülehindamise ilmnemised saavad korrigeeritud," lisas Guindos.

Guindos ütles, et kommertskinnisvara on finantsstabiilsuse tagamise vaatevinklist suurimaks EKP mureallikaks. Samas ta möönis, et pangal tuleb hoida silm peal ka eluasemehindadel.