Kõlvart soovib edu kaotava Keskerakonna kevadeks tippvormi viia
Kolmapäeval teatas Keskerakonnast lahkumisest ning Isamaa erakonnaga ühinemisest Rakvere linnapea Triin Varek. Küsitlused näitavad, et samal ajal kui Isamaa kasvatab populaarsust, langeb see Keskerakonnal. Mõlemad erakonnad said hiljuti uue esimehe.
Norstati viimase uuringu järgi on Isamaa Keskerakonnast populaarsem. Emori septembrikuise uuringu järgi oli Keskerakonna populaarsus küll langemas, kuid jäi Isamaa omast kõrgemaks. Isamaa reiting hakkas kasvama pärast esimehe vahetust.
"Inimestele ei ole piisav ja ei ole poliitiliselt kvaliteetne Eesti poliitikat mõtestada üksnes läbi EKRE ja Reformierakonna vastasseisu. Ja seda poliitilist alternatiivi kehastab Isamaa," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on Reinsalu haakinud Isamaa imagoloogiliselt lahti EKRE-st.
"Paistab, et see partei on muutunud mõnevõrra vastuvõetavamaks ka niisugusele mõõdukate rahvuskonservatiivsele valijale, kellele ei pruugi sümpatiseerida Helmed ja EKRE," sõnas Saarts.
Mihhail Kõlvart ütles Keskerakonna langevat toetust ja erakonnast lahkumisi kommenteerides, et tippvormi peab partei jõudma valimisteks. Kevadel on Euroopa parlamendi valimised, 2025. aastal kohalikud valimised.
"Ma arvan, et just kohalikud valimised on Keskerakonnale eksistentsiaalse tähendusega. Ja see on ka alus ja platvorm riigikogu valimisteks Loomulikult ma mäletan, et esimesed valimised ja esimene väljakutse on Euroopa Parlamendi valimised," sõnas Kõlvart.
Saartsi sõnul võiks Kõlvarti eesmärk olla hoida Keskerakonda nii, et see ühendaks eesti- ja vene kogukonda.
"Kõlvarti eesmärgiks kindlasti ei ole teha sellest vene parteid, sest puhtalt vene partei oleks tegemist erakonaga, mis oleks Eestis pigem paariastaatuses ja neil ei ole kunagi lootust valitsusse pääseda," ütles Saarts.
Valijate toetust kaotab koalitsiooni kuuluv Eesti 200. Liisa Pakosta põhjendab seda võimuliidu keeruliste otsustega.
"Nii hea on olla opositsioonis selles olukorras, kus riik on avastanud, et kukrus nii palju raha pole, kui vaja oleks, ja on vaja teha kärpeid - siis on ju opositsiooni pidupäev," ütle Pakosta.
Küsimusele, kas Eesti 200 võiks tõusule aidata juhi vahetus, vastas Pakosta, et Eesti 200 üldkogu on see koht, kus otsustatakse, kas juhi vahetust on vaja või ei ole vaja.
Politoloog Tõnis Saarts peab vähetõenäoliseks, et Eesti poliitiline maatriks joonduks lähiajal täiesti ümber. Küsimus on, kas Keskerakond jääb neljanda- või kolmanda järgu jõuks.
"Ma paneks just Keskerakonna juurde küsimärgi. Ja teine partei, kelle juurde ma paneks küsimärgi, on Eesti 200. Kas nad jäävad Eesti poliitikamaastikule püsima ja lähevad ka suhteliselt heas seisus vastu järgmistele riigikogu valimistele ja kohalikele valimistele," lausus Saarts.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK