Sisuliselt annavad Läti juhid pankadele valida - kas vähendate laenuprotsenti ise või teeb seda riik tarbijakaitseseadust muutes. Võlgnike arv pankade andmetel praegu veel kasvanud pole, sest pered püüavad täita eelisjärjekorras oma kohustused pankade ees. Läti parlamendi rahanduskomisjoni liikmete arvates on tekkinud ebaõiglane olukord, kus pangad teenivad hiigelkasumeid ja ei tee oma laenuvõtjate heaks suurt midagi.

"On tähtis, et ka pangandussektor tunnetaks oma vastutust. Üks pank, kelle nime me praegu ei avalikusta, on olnud nõus tulema laenuandjatele vastu. Tahaksin näha sellist vastutulekut ka teiste pankade poolt. Vastasel juhul arvan, et see,
millest räägitakse praegu seimis, parlamendi eelarvekomisjonis, ühiskonnas ja valitsuses, on suures osas pankade enda tahtmatuse tulem. Ja siis pole neil ka põhjust ülemäära palju selle üle kurta," sõnas Läti president Edgars Rinkevičs.

Läti rahandusasutuste assotsiatsiooni esindajad on juba kurtnud, et poliitikute seisukohad seavad ohtu riigi rahandusmudeli ja maine. On kõlanud ka ähvardused laenamine üldse ära lõpetada.

Samas Läti keskpank peab laenuvõtjate ajutist toetamist mõistlikuks. Läti Panga täna avaldatud andmed näitavad, et laenamine on viimasel ajal niigi kordades vähenenud. Kui 2011. aastal moodustas laenujääk Lätis 90 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis selle aasta teises kvartalis vaid 27 protsenti.

"Arvestagem asjaolu, et inflatsiooni ohjeldamiseks mõeldud järsk intressitaseme tõus on oluliselt kasvatanud pankade kasumit. Ja seda, et pangad pole ise selle heaks eriti midagi teinud, vaid lihtsalt intressimäär on tõusnud, on mõistetav, et poliitikud arutavad, kas peaks kuidagi toetama hüpoteeklaenude omanikke. Siin on erinevaid võimalusi. Minu arvates võib seda teha," sõnas Läti Panga president Martinš Kazaks.

Läti uus valitsus on mõelnud ka neile, kes võivad laenumaksetega üldse hätta jääda.

"Oleme eelarves näinud ALTUM-i programmi kaudu ette garantiivõimalusi neile eraisikutele, kel võivad üldse tekkida raskused laenuintresside tasumisel," sõnas Läti peaminister Evika Silina.

Seimi rahanduskomisjonis täna ühel häälel heaks kiidetud põhimõtete järgi saaks aastaks poole ulatuses intresside vähendamist taotleda need majapidamised, kelle laenujääk jääb alla 250 000 euro ja kes on laenulepingu sõlminud enne oktoobrit. Sellistele tingimustele vastavad pea kõik hüpoteeklaenude omanikud.