President Kaljulaid teatas möödunud nädalal, et lahkub energiaettevõtte Alexela nõukogust, kuna Alexela hankis suvel tarneraskuste tõttu Venemaal toodetud LPG-d ehk vedelgaasi, mida ta ei saa heaks kiita.

"Mõistan seda otsust, sest poliitiku ja avaliku elu tegelasena on need kategooriad mustvalged. Ettevõtjale need mustvalged ei ole, toone on rohkem," ütles Hääl.

Hääle sõnul oldi selleks ajaks, kui Kaljulaid nõukoguga liitus, suudetud kõik kütused ja gaasid lääne või Aasia päritolu toodetega ning Venemaalt ei imporditud midagi.

"See, et Kasahhi kriisi tõttu olukord järsult muutus ja saime kuskil juunis aru, et viljakuivatuse alguseks ei ole me suutnud piisavalt varuda mitte-Vene päritolu gaasi ja toidujulgeoleku tagamiseks on vaja see otsus teha. See oli paratamatu, ettevõtja peabki selliseid otsuseid tegema, mis kaalub erinevaid asjaolusid. Kuna me elutähtsa teenuse osutajad oleme, siis meie energiavarustuse tagamise kohustust kanname ja oma klientide ees lubadusi täidame. See on nii," lausus ta.

Hääle sõnul arutati seda suvel paaril korral nõukogus, et selline otsus tuleb teha ja Kaljulaid oli sellega jooksvalt kursis.

Hääle sõnul tekkis Kasahstanis, kus neile LPG-d müüs USA suurettevõtte Chevron kohalik rafineerimistehas, aprillis energiakriis ning kõigepealt piirati seal lühiajaliste lepingute tarneid, nende hulgas ka Alexela omi.

Hääle sõnul on neil Eestis 226 tööstusklienti, kellel on vaja LPG-d, nende hulgas viljakuivatid, väikefarmid, toidutootjad ja kohalikud katlamajad.

"Mustvalget ei ole päriselus liiga palju. /.../ Kui oleksime lõpetanud sel päeval (LPG tarned), oleksid need kõik hädas olnud. Selle lahendus on ainult üks: moraalse kompassi peaksid üles leidma poliitikud ja leidma lahenduse, kuidas see kaup sanktsioneerida," lausus Hääl.  

Kodutarbijatele müüakse endiselt mitte-Vene gaasi, ja seda tehakse Hääle sõnul ainsatena Eestis. Dilemma, kas Venemaaga äri teha, on ka ettevõtja jaoks olemas, kuid iga juhtu peaks vaatama eraldi, sest moraalselt õige otsus võib tähendada ettevõtja jaoks miljoneid, suurettevõtete jaoks miljardeid eurosid kahju, ja see kahju on Venemaa kasu.

"Eestis on vähe ettevõtjaid, kes arvaks, et Mordoriga äri ajamine on okei. Küsimus on selles, mis on sellest väljumise hind ja kas selle maksab ainult Eesti majandus, Eesti inimene või on selle tagajärg ka negatiivne Venemaa pool. Igat juhtu tuleks hinnata sellest spetsiifikast lähtudes. Soomlastel ja sakslastel on suured riigiettevõtted, kellel on miljardite eest Venemaal äri. Neil on lahkumise plaan. Kui sa ulatad – Eesti ettevõtjad miljonite, Soome soojatootja Fortum miljardite ulatuses – investeeringute võtmed Vene oligarhide kätte ja sealt lahkud siis kaotaja on siinpool piiri, teisel pool piiri on ainult võitjad," rääkis Hääl.

Hääle sõnul on LPG-d ehk propaani ja butaani segu vaja seal, kuhu torugaas ei ulatu ning Vene tarnetele alternatiivi leidmine on keeruline ning tulemus mitu korda kallim, mistõttu leppisid mitmed toidutootjad teadlikult Vene päritolu LPG-ga, sest vastasel juhul oleksid nad pidanud oma toodetel hinda tõstma.