"Prokurörid määrati Guaidó vastu vahistamismääruse väljaandmiseks ja Interpolilt abi taotlemiseks, et ta oma kuritegude eest maksaks," ütles prokurör Tarek William Saab.

Ühendriikides paguluses elavat Guaidót süüdistatakse riigireetmises, ametifunktsioonide anastamises, rahapesus ja vandenõus kuriteo toimepanemise eesmärgil.

"Guaidó kasutas muu hulgas naftafirma Petróleos de Venezuela (PDVSA) ressursse, et tekitada 19 miljardi USA dollari suuruse või suurema kahju," sõnas Saab.

Prokuröri väitel tugineb see paljastustele, mida ajakirjandusele edastas Ühendriikide föderaalkohus.

Guaidó ütles maikuus, et kardab samasuguse saatuse kordumist tema puhul nagu langes osaks Venemaa vangistatud opositsionäärile Aleksei Navalnõile, kui ta peaks oma kodumaale naasma. Aprillis Colombiast Ühendriikidesse saabunud Guaidó rääkis sellest Washingtonis asuva mõttekoja Wilson Center korraldatud foorumil.

"Kui te küsite mult, kas ma saan naasta homme Venezuelasse, nagu ma tegin 2019. ja 2020. aastal, või nii nagu Navalnõi tegi [Venemaale naastes], olen veendunud, et mind ootaks samasugune saatus," ütles Guaidó.

Ehkki Guaidód Washingtonis otseselt ei taunita, siis ometigi on tema täht langenud võrreldes nende päevadega, mil USA pidas teda Venezuela õiguspäraseks liidriks.

Ametlikult on Guaidól keelatud lahkuda Venezuelast alates 2019. aastast ning sealsed võimud süüdistavad teda riigireetmises.

Toona keeldusid nii USA kui veel üle 50 riigi tunnistamast Venezuale presidendivalimiste tulemust, kus pärast ulatuslikke rikkumisi kuulutas valimiskomisjon võitjaks Nicolás Madurot. Lääneriigid tunnistasid Maduro asemel Venezuela parlamendi spiikriks olnud Guaidód kui Venezuela liidrit.

Guaidó juhtis 2019. aastast sümboolset vahevalitsust kuni selle aasta jaanuarini, mil Venezuela lõhestunud opositsioon selle laiali saatis.