Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7 protsenti ja teenused 1,3 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas septembris tarbijahinnaindeksit eelmise aasta septembriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust poole.

Möödunud aasta septembriga võrreldes on liha ja lihatooted kallinenud 12,6 protsenti, jahu, jahutooted ja tangained 11,9 protsenti, puuvili 16,7 protsenti ning suhkur, kondiitritooted ja konservid 11,5 protsenti. Mineraalvesi, karastusjoogid ja mahlad on kallinenud 10,3 protsenti.

"Suurem mõju indeksi muutusele oli veel eluasemega seotud hinnamuutustel (-6,9 protsenti) ning mootorikütustel, sest bensiin oli 3,8 protsenti ja diislikütus 10,2 protsenti odavam," lisas Trasanov.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 4,2 protsenti 2021. aasta juunis, mil see oli 3,8 protsenti.

Uusküla: väike hinnatõus on meie nõrga majanduse tulemus

Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et kui Eestis on kolm kuud olnud hinnad muutumatud, on see suur erinevus euroalast, kus hinnad on kolme kuu jooksul kasvanud 1,1 protsendi võrra, mis annab inflatsioonitempoks 4,2 protsenti.

"Meie suur hinnatõus on läbi ja alanud on aeg kus meie hinnad kasvavad vähem kui euroalal."

Uusküla sõnul on Eesti inflatsiooniohuks jätkuvalt ühelt poolt impordihinnad, sest mujal maailmas pole hinnatõus veel peatunud. Ning teisalt meie enda palgatõus, mis survestab ettevõtteid leidma uusi lahendusi töö organiseerimisel, sest eestlaste ostujõud on endiselt väga madal.

"Eesti tarbijatel on nüüd õige aeg otsida odavamaid lahendusi ja vaadata, kust on võimalik kokku hoida. Kuigi palgad on kasvamas ja hoiuste tase püsib, siis hoiuste ostujõud on langenud ja reservid seetõttu väikesed. Neid on vaja mustade päevade jaoks hakata taas täitma kui majandusel paremini hakkab minema."

Väike hinnatõus ei ole Eesti majanduse jaoks siiski ühetähenduslikult hea uudis.

"Väike hinnatõus on meie nõrga majanduse tulemus. Kuna tarbijatel ei ole jaksu poes käia ja ettevõtted ei julge teha investeeringuid, siis on nõudlus väike ja see on põhjus, miks hinnad ei kasva," märkis Uusküla.