"See on otsene rassism," ütles Kopenhaageni kesklinnas kiiresti keskklassile omaseks saavatest elurajoonidest ümbritsetud Mjølnerparkenis elav arst Jawad.

"Ma olen Taanis sündinud ja üles kasvanud, aga statistikas olen ma ikka mittelääne immigrant," ütles 29-aastane mees.

Taanis jõustus 2018. aastal vastuoluline seadus, mis nägi ette sisserändajatega tihedalt asustatud vaeste getode ümberkujundamise 2030. aastaks.

Seaduse järgi tuleb lagunevad ja hooletusse jäetud kortermajad ümber ehitada ja renoveerida ning muuta elanikkonna sotsiaalset koosseisu, rentides vähemalt 60 protsenti korteritest välja turuhindadega.

Taanis on olnud viimastel kümnenditel Euroopa kõige rangem immigratsioonipoliitika, mida osalt tingivad parempopulistlike erakondade immigrantidevastased avaldused.

"Meie korterid ei ole müüa!" võib lugeda plakatitelt Mjølnerparkenis, mille elanikud leiavad, et on diskrimineeriv ja seadusvastane otsustada rahvuse põhjal, kus keegi elada võib.

"Mittelääne" elanikke on Mjølnerparkenis 80 protsenti. Kategooria hõlmab ka Euroopa Liitu mitte kuuluvaid riike Balkanil ja Ida-Euroopas.

Mjølnerparkeni elanikud on otsustanud Taani riigi lähemal ajal Euroopa Kohtusse kaevata.

Valitsevate sotsiaaldemokraatide elamupoliitika eestkõneleja Thomas Monberg kinnitab, et 11 000 inimest kolima sundiva seaduse eesmärk on hea.

"Me ei taha inimesi välja ajada," ütles ta. "Me tahame anda neile parema elu, et neil oleksid samad võimalused kui igal teisel taanlasel."

Jawad, kelle vanemad on pärit Pakistanist, leiab aga, et niinimetatud getoseadus iseloomustab hästi Taani suhteid sisserännanutega: integratsiooni soodustamise asemel jäetakse inimesed abitusse olukorda.

"Paljud inimesed on kaotanud lootuse, et valitsus neist tegelikult hoolib," ütles ta.

Seadusega luuakse "paralleelühiskonnad" elurajoonides, mis on sageli kimpus kuritegevusega.

Mjølnerparkeni 560 korterist 295 asendatakse turuhinnaga üüripindadega, mida kohalikud endale lubada ei saa.

Ekspertide sõnul tuleb Taanis järgmise seitsme aasta jooksul 11 000 inimesel oma senisest korterist välja kolida ja uus leida.

Mjølnerparkeni üürnike liidu juhataja Majken Felle rääkis, et paljud elanikud olid juba enne seaduse vastuvõtmist nõus ajutiselt välja kolima, et nende korterit saaks renoveerida. Ja isegi kui neil oleksid rahalised võimalused tagasi tulla, mõjutatakse neid seda mitte tegema.

Vältimaks mitmekordset kolimist, olid paljud nõus lahkuma elurajoonist, mida ümbritsevad Kopenhaageni kõige ihaldusväärsemad piirkonnad.

"Getoseadus" on teravas vastuolus Taani kui võrdõigusliku, demokraatliku, tugeva sotsiaalse ja majandussüsteemiga riigi mainega, ütles Mjølnerparkeni elanikele nende probleemides abi andva organisatsiooni Open Society Justice Initiative jurist Susheela Math.

"Kaheksakümnel protsendil Taani elanikkonnast ei ole mitte mingit isiklikku kontakti rahvusvähemustega," ütles ebasoodsate elupiirkondade ekspert sotsioloog Aydin Soei.

"Ja veel vähem taanlasi on mõnda neist piirkondadest sattunud," lisas Soei.