Suletud pangakonto võib takistada äriühingul panga vastu kohtusse pöördumist
Õiguskantsler on saanud avaldusi äriühingutelt, kelle pangakonto on pank nende hinnangul piisava põhjenduseta sulgenud. Õiguskantsleri hinnangul on äriühingul õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mida võib aga takistada see, kui suletud riigilõivu tasumiseks vajalikud kontod.
Õiguskantsler Ülle Madise poole pöördunud ettevõtjad palusid kontrollida pankade tegevuse seaduslikkust äriühingute pangakontode sulgemisel ja hinnata selle vastavust põhiseadusele.
Õiguskantsler märkis, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete järgi on pankadel teatud juhtudel õigus ja ka kohustus leping kliendiga lõpetada ning tema konto sulgema. Seejuures ei pea konfidentsiaalsuskohustuse tõttu pank isegi avaldama, mille tõttu leping lõpetatakse.
Lepingu ülesütlemine ja konto sulgemine piirab äriühingu ettevõtlusvabadust ja omandiõigust. Õiguskantlseri sõnul peab seega olema konto sulgemiseks legitiimne eesmärk, milles rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist võib pidada piisavalt kaalukaks.
Kui pank on konto sulgenud põhjendusi esitamata, või seda selgitanud põgusa viitega panga riskiisule või tingimuste muutumisele, saab äriühing oma õiguste
kaitseks pöörduda maakohtusse. Vaid kohus saab otsustada, kas leping on lõpetatud õiguspäraselt.
Õiguskantsler juhib tähelepanu, et rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud kohustuste täitmine ei tohi takistada isikut kohtusse pöördumast. Kohtusse pöördumisel tuleb aga tasuda riigilõivu, mis võib olla konto sulgemise tõttu objektiivselt takistatud.
Toimetaja: Barbara Oja
