Luksemburgi valimised toovad kaasa valitsuse vahetuse

Pühapäeval toimunud Luksemburgi valimistel kaotas riiki 10 aastat järjest valitsenud kolmikliit enamuse parlamendis. Tulemus võimaldab paremtsentristlikul Kristlik-Sotsiaalsel Rahvaparteil (CSV) võimule naasta.
Seni valitsusse kuulunud liberaalse Demokraatliku Partei (DP), Luksemburgi Sotsialistliku Tööerakonna (LSAP) ja roheliste kolmikliit kaotas oma enamuse parlamendis. Kuigi DP ja LSAP suutsid enda toetust mõnevõrra kasvatada, polnud sellest piisav, et korvata suurt roheliste toetuse kukkumist.
Kokku on Luksemburgi parlamendis 60 kohta. Paremtsentristlik CSV sai 21 kohta, liberaalne DP 14 kohta ja sotsiaaldemokraatlik LSAP 11 kohta. Neljandale kohale tõusis konservatiivne Alternatiivne Demokraatlik Reformipartei (ADR). Seni üheksa kohta nautinud rohelistel jäi järele ainult neli parlamendikohta. Piraadid said kolm kohta ja vasakpartei kaks kohta.
CSV erakonna juht ja peaministrikandidaat Luc Frieden ütles, et erakond sai selge mandaadi järgmise valitsuse juhtimiseks. Ta lisas, et "sini-puna-rohelist enamust" enam ei eksisteeri, vihjates seni valitsuses olnud erakondade tunnusvärvidele.
Luksemburgi poliitikute endi sõnul on laual kaks koalitsioonivarianti: kas paremtsentristliku CSV ja liberaalse DP võimuliit või CSV ja sotsiaaldemokraatliku LSAP-i koalitsioon.
"Täna saavutatud tulemused võimaldavad minu erakonnal võtta vastutuse ning osaleda uue valitsuse moodustamisel," ütles DP juht ja senine riigi peaminister Xavier Bettel pärast valimistulemuste selgumist.
LSAP-i juht Paulette Lenert ütles, et koalitsioon, kuhu kuuluksid CSV ja LSAP, on töötanud aastaid Luksemburgi heaks. Samuti avaldas ta lootust, et CSV kutsub tema erakonna koalitsioonikõnelustele.
Sõltumata lõplikust koalitsiooni koosseisust on selge, et CSV naaseb võimule pärast kümneaastast opositsioonis viibimise perioodi. CSV kaotas olulise osa oma toetusest 2013. aasta valimistel ning jäi opositsiooni pärast seda, kui toonane Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker sattus luureskandaali.
Luksemburgi luureametit kahtlustati poliitikute ebaseaduslikus lindistamises ning parlamendi uuriv komisjon pidas Junckerit poliitiliselt vastutavaks toimunu eest, kuigi Juncker ise alati eitas, et ta oleks olnud luureameti rikkumistest teadlik.
Skandaali puhkemise järel korraldati Belgias erakorralised valimised, mis tõid peaministri ametisse DP juhi Xavier Betteli. Nüüd aga saab Betteli kümme aastat kestnud ametiaeg läbi.
CSV kogus toetust lubades valimiskampaania jooksul võidelda kuritegevuse ja narkootikumide tarvitamise vastu. Viimane probleem on olnud Luksemburgis viimastel aastatel tõusuteel.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: RTL Today