Mõned ametikohad on niivõrd olulised, et neil töötavaid inimesi sõja korral kaitseväkke ei kutsuta. Näiteks päästjad on vaja ka mujal. Samamoodi on praegu selliseid ametikohti paljudes teistes riigiametites ja ministeeriumites. Riigikantselei plaanitav seadusmuudatus lisaks sinna nimekirja näiteks veel Tallinna lennujaama, Tallinna sadama, Eesti Raudtee ning veel teisi ettevõtteid. Kõik see tähendab, et selliste ametikohtade arv kasvab, tõdes Priit Saar riigikantseleist.

"Kust tuleb võib-olla veel suurem hulk ettevõtteid juurde on need ettevõtted, mis on seotud kaugkütte ja ühisveevärgiga. Suurem maht tuleb juurde ka toidu ja ravimite varustuskindlusest," selgitas Saar.

Kaitseministeerium samas hoitas, et muudatuse mõju kaitseväele peaks põhjalikumalt analüüsima.

"Kui ühe lausega öelda, siis on vaja tagada, et oleks piisav hulk inimesi toetamas Eestit tema ainsa eksistentsiaalse kriisi ehk sõja võitmisel," sõnas kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa.

Muudatus ei tähenda, et iga viimast poemüüjat suurtes jaekauplustuse ei saaks enam kaitseväkke kutsuda, ütles Saar. Pigem võib nende ametikohtade arv kasvada paarisaja võrra. Tähtsal ametikohal inimene, kes on samaagselt näiteks ka reservohvitser, peaks sellest nii ettevõttele kui oma üksusele teada andma, lisas Saar.

"See võib päädida sellega, et isik peab loobuma kas sellest, et ta on aktiivses reservis või ta peab loobuma sellest olulisest kriitilisest ametikohast. Ei tohi tekkida olukorda, kus kaks poolt – mõni kompanii või pataljon ja ettevõtte loodavad sinu peale."

Seadus nõuab ka, et selliste inimeste jaotamine arutatakse kaitseväega läbi, rõhutas Saar. Kuigi neid inimesi ei pruugi olla palju, on tihti ettevõtetele tähtsad juhiomadustega inimesed need samad, keda kaitseväel hädasti vaja on. See on üks näide laiemast murest, tõdes Kriisa.

Eestis on inimesi nii vähe, et nede jaotamine sõja korral tsiivilühiskonna ja kaitseväe vahel nõuab hoolikalt otsitud tasakaalu. Kriisa lisas, et teise seadusmuudatusega, Euroopa direktiivi ülevõtmisega plaanitakse praegu ka turvamehi sõja korral oma ametipostile jätta.

See on tegelikult midagi, mida algne direktiiv ei nõua, ütles Kriisa. Samas on see jällegi näide murest, millele on varem viidanud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

"Kui Eesti ametnikud võtavad üle Euroopa Liidu direktiive, siis kipub olema liiga tihti see, et lisatakse sinna oma ideid, mida see direktiiv ei nõua, aga põhjendatakse seda direktiivi ülevõtmisega," sõnas Kriisa.

Kuigi laiapindse riigikaitse nimel võib riigikantselei kavandatav muudatus olla mõistlik, tehes seda ilma mõjuanalüüsita, võtame riski, rõhutas Kriisa. Seda, et kaitseväelt ei tohi inimesi ära võtta, nõustub tegelikult ka riigikantselei.

"Me kindlasti ei tohi tekitada olukorda, kus riigikaitseliste ametikohtade arv elutähtsate teenuste osutajate nimekirjas paisub nii suureks, et see hakkab mõjutab riigi sõjalise kaitse võimeid," lubas Saar.