Kohtunik Triin Harak nimetas süüdistusakti sisu nõrgaks. "On juba ette näha," kirjutas ajalehe teatel Harak eelmisel nädalal tehtud kohtumääruses, et pikk kohtuprotsess "päädiks tõenäoliselt õigeksmõistmisega".

Peamine süüdistatav on MES-i ligi 20 aastat juhtinud Raul Rosenberg, eine kohtualune on Madis Reinup, kes kuulus sihtasutuse juhatusse peaaegu 10 aastat.

Mehi süüdistatakse koroonaepideemia ajal 2020–2021 toimunud kuritegudes. Rosenbergile heidetakse ette 38 ebaseadusliku laenu andmist kogusummas 23,15 miljonit eurot. Reinupile pannakse patuks viit laenulepingut. Nende summa jääb veidi alla miljoni euro.

Prokuratuur käsitleb mõlema mehe tegevust ettevõtetele laenude andmisel kui omastamist suures ulatuses.

Kumbki mees ei tunnista ennast süüdi. Nende allkirjastatud laenulepingud olid eelnevalt kiidetud heaks MES-i analüütikute, krediidikomitee või nõukogu poolt.

Kohtu hinnangul on süüdistusakt vigane, üldsõnaline ja arusaamatu. Näiteks ei klapi kuupäevad, samuti pole võimalik mõista, "kes, mida ja millal tegi või ei teinud".

Harak nendib kohtumääruses: "Kui prokuratuur on jätnud olulised faktilised asjaolud süüdistusest välja, ei saa kohus neid sinna ka juurde mõelda."

Prokuratuur jättis Ekspressile teisipäeval vastates lahtiseks, mis MES-i kriminaalasjas edasi saab: võimalik on nii tagastamisotsuse vaidlustamine Tartu ringkonnakohtus kui süüdistusakti ümbertegemine.

ERR-ile saadetud kommentaaris ütles prokuratuur, et saatis kriminaalasja kohtusse ühe süüdistusaktiga, sest samal perioodil samas asutuses toimunud sarnase tegevuse asjaolusid oleks prokuratuuri hinnangul otstarbekas arutada ühes kohtumenetluses, kuna süüdistust kinnitavad tõendid kattuvad.

"Prokuratuuri süüdistusakti põhjal saaks kohus mitukümmend tunnistajat ning suurt hulka dokumente uurida ühes menetluses mõlemale inimesele esitatud süüdistuse kontrollimiseks ja see oleks prokuratuuri hinnangul tõhus," teatas prokuratuur.

Prokurörid hindavad, kas kohtu etteheited süüdistusaktile lahendatakse süüdistusakti täiendamisega või tuleb kohtu küsimustele vastata kohtumenetluse käigus, mis tähendaks aga süüdistusakti tagastamise määruse vaidlustamist, märkis prokuratuur. "Prokuratuuril on huvi, et kohtumenetlus jõuaks süüdistuse sisulise arutamiseni võimalikult kiiresti. Seetõttu otsustab prokuratuur eelkõige otstarbekusest lähtuvalt, kas vaidlustab süüdistusakti tagastamise määruse või saadab kohtusse täiendatud süüdistusakti."