Varude keskuse juht: ujuvterminali igaks juhuks broneerida pole mõtet
![Ando Leppiman](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=1472&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2022%2F05%2F11%2F1468396h0d99.jpg)
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis sel talvel saab Paldiskis olema võimekus võtta vastu LNG-ujuvterminale, kuid kuivõrd nende rentimine on väga kallis, siis praeguses olukorras, kus gaasi on piisavalt, riik nende Paldiskisse toomist ei plaani, ütles Eesti varude keskuse juht Ando Leppiman saates "Uudis+".
Leppimani sõnul on varude keskus suhelnud erinevate ujuvterminalide omanikega ning uurinud maad, kas ja kui kiiresti oleks võimalik näiteks olukorras, kus lisaks Soome gaasiühendusele langeks rivist välja ka maismaaühendus Lätiga, Eestisse LNG ujuvterminal tuua. Kui kiiresti see võimalik oleks, Leppiman enda sõnul spekuleerida ei taha.
"Ütleme niimoodi, et arvestades nende (LNG-ujuvterminalide) piiratud hulka mingisugust broneerimist ei ole mõistlik hakata riigi poolt tegema. Ma saan kinnitada seda, et varude keskus nendes diskussioonides on osalenud ja kliimaministeerium on selle peale on mõelnud, kuidas hädaolukorras tegutseda," lausus ta.
"(LNG-ujuvterminali omanikega) on suheldud ja on olemas kontaktid selleks, et vajadusel hädaolukorras tegutseda," lisas Leppiman.
Leppimani sõnul on taolise ujuvterminali rentimine kallis ning see tuleks Paldiskisse tuua vaid vajaduse korral, praegu aga sellist vajadust pole. Praegu on Eesti gaasimüüjatel ja riigil piisav gaasivaru olemas ning praegu pole ühti märki, et gaasimüüjatel gaasist puudu peaks jääma ja riik peaks kasutusele võtma oma teravatt-tunni suuruse gaasivaru, rääkimata sellest, et peaks Paldiskisse kiiresti tooma LNG-ujuvterminali, ütles ta.
""Me räägime väga teoreetiliselt vajalikust olukorras, sellepärast et tänase päeva seisuga ei ole küll ühtegi indikatsiooni ega sellekohast märki, et me peaksime kas riigi gaasivaru kasutusele võtmise suunas liikuma, rääkimata terminaliga (gaasi) toomisest," lausus ta.
Leppimani sõnul on praegu Lätis asuvas maa-aluses gaasihoidlas, kus hoiavad gaasi ka varude keskus ja Eesti gaasimüüjad, üle 90 protsendi ulatuses täidetud. Osa sellest gaasist oli mõeldud Soome turule, aga peale Balticconnectoriga juhtunut on selge, et kõike Soome ei saa transportida ning see tähendab, et ka see osa gaasist jääb esialgu Balti turule.
"Nii et võib-olla nende arutluste käigus ei peaks jõudma kaugemale kui see, et meie gaasivarustusega on lood ikkagi paremad, oluliselt paremad kui eelmisel aastal. Balticconnectori rivist väljas olemine kuidagipidi ei ole mõjutanud meie gaasiga varustatust. /.../ Ka globaalne seis on palju rahulikum, kui see oli selle aasta aega tagasi," lausus Leppiman.
Eesti gaasivarude head seisus kinnitas ka Eesti Energia, kelle sõnul suudavad Balti riigid suudavad oma gaasitarbimise edukalt katta ka ilma Balticconnectorita.
"Jätkuvalt on saadaval nii Poola-Leedu gaasitoru kui ka Klaipeda LNG-terminal, lisaks on Läti Incukalnsi gaasihoidlasse talvevarudeks pumbatud hetkeseisuga 95 protsenti ehk 21 ,5 teravatt-tundi gaasi. Kõigi nende allikate kombinatsioon on piisav, et garanteerida kolme Balti riigi talvist gaasivajadust," lausus Eesti Energia juhtiv portfellihaldur Silver Kera.
Kera märkis, et potentsiaalse sabotaaži uudise peale reageeris Hollandi gaasibörsi TTF indeks umbes seitsmeprotsendise hinnatõusuga, kuid selle taga oli pigem paanika, et sabotaaž on reaalne oht Euroopas ja võib ka olulisemaid gaasitrasse mõjutada.
"Euroopa vaates on Soome ja Baltimaade nõudlus nii väike, et selle ühenduse katkemine ei oma fundamentaalset mõju hindadele," lausus ta.
Paldiskis pole endiselt sadamaoperaatorit
Samas oleks hea, kui LNG-ujuterminali vastuvõtuvõimekus oleks igal hetkel olemas. Paldiski LNG kai ja sadamaala kuulub varude keskusele ning sellel talvel peaks plaanide järgi olema LNG-ujuvterminale võimalik vastu võtta, on Leppiman varem öelnud. Selleks on vaja leida sadamateenuseid pakkuv operaator, keda otsiti hankega, millele ei tulnud aga pakkumisi. Seejärel mindi otse läbirääkimistesse.
"Me lubasime, et talvel on võimalik kommertstingimustel laevu vastu võtta. Sellest graafikus me kenasti liigume. /.../ Kui meile antakse teada, et sinna soovib tulla laev, siis me oleme võimelised tagama talle sildumisteenuse meeskonnale maale, reostustõrje võimekuse, kõik muud sellised tegevused. Täna oleme läbirääkimiste menetluses lõpusirgel, et lepingusse minna sadamateenuseoperaatoriga, kes tegelebki laevade saabumisel sildumisteenusega," lausus Leppiman.
Varude keskus sai tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt septembris loa LNG haalamiskaile, mis tähendab, et kail on nüüd olemas kõik load selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Uudis+", intervjueeris Madis Hindre