Teisipäeval avaldatud info Soome lahel toimunu kohta ei jäänud kolmapäeval NATO kaitseministrite kohtumisel päris tähelepanuta.

"Oluline on praegu välja selgitada, mis juhtus ja kuidas see sai juhtuda. Kui leiab kinnitust, et see on sihilik rünnak NATO kriitilisele taristule, siis on see loomulikult tõsine, aga sellele järgneb ka NATO ühtne ja kindel vastus," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ent siiski on reaktsioon olnud ülimalt mõõdetud. Nii nagu ka siis kui ilmnes, et Venemaa raketid ja droonid on ära eksinud Poola ja Rumeenia pinnale. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul räägitakse intsidendist homme ning oluline on hoida külma närvi.

"Sa ei tohi üle reageerida, sest see on täpselt see, mida Venemaa ootab. Et me reageeriksime üle ja siis kui tegelik on, siis me võib-olla ei ole valmis reageerima. Ehk me peame hindama neid olukordasid objektiivselt ja reageerima neile vastavalt tõsidusele," ütles Pevkur.

Kolmapäeva peateema oli aga Ukraina aitamine ning sel puhul saabus NATO peakorterisse erikülaline Kiievist, president Volodõmõr Zelenski.

"Õhukaitse süsteemid. Need pole niisama sõnad. Meil on väga konkreetsed asjad ja me vajame neid väga konkreetsetes geograafilistes punktides meie maal, et kaitsta elektritaristut ja inimesi," ütles Zelenski.

Õhukaitset on Ukrainal vaja ka näiteks F-16 hävitajate opereerimiseks, mis järgmisel aastal kätte saadakse.

"Loomulikult on vaja õhukaitse mulli F-16 opereerimisega seotud punktidesse. Lennuväljad ja näiteks kütusejaamad ja nii edasi. Seal on üsna kompleksne arusaamine mida teha pigem on küsimus selles, et me saaksime Ukrainale kõike seda piisavalt tarnida, mida nad vajavad," ütles Pevkur.