"Pealtnägija" uuris ISIS-e võimu all kannatanud jeziidide saatust
Jeziidid on rahvakild, kelle ajalooline asuala on Põhja-Iraagis ja keda on kokku umbes sama palju kui eestlasi. "Pealtnägija" uuris, kuidas ISIS-e võimu all orjaks müüdud jeziidide sugulased pereliikmeid üle ilma taga otsivad.
Just jeziidid, omanäolise kultuuri ja religiooniga rahvas, kannatasid kõige rohkem ISIS-e loodud islamikalifaadi käes – suur hulk mehi tapeti ja naisi müüdi orjadeks. Ehkki kalifaat on tänaseks langenud, otsivad pered orjaks müüdud sugulasi endiselt üle ilma taga.
2014. aastal jälgis maailm õudusega, kuidas ISIS-e kontrollitav Islamiriik vallutas Sinjari piirkonna Põhja-Iraagis ja korraldas seal tapatalgud. Nende eriliseks sihtmärgiks olid iidse jeziidi usugrupi liikmed.
Üks kõige jõhkram sündmus toimus Kocho külas. Üheksa aastat tagasi piirasid ISISe võitlejad Kocho sisse ja tõid enamiku 1250-st külaelanikust koolimajja. Naised ja lapsed saadeti ülakorrusele, mehed pandi veokitesse.
Surnukuuri juhataja sõnul leitakse tänaseni ühishaudu, mis pärinevad möödunud sajandi 80ndatel peetud Iraani-Iraagi sõjast, aga praegu on prioriteet just jeziidi kogukonna genotsiid, sest seal on elus veel sugulased, kes ootavad teateid lähedaste kohta.
Ametlikel andmetel on kadunud üle 2600 jeziidi, kelle otsimisega tegeleb lisaks võimudele mitu abiorganisatsiooni.
Kuigi Süüria aladel asunud kalifaadi pealinn Raqqa vallutati tagasi ja islamiriik lagunes 2019, ei tähendanud see automaatselt orjade vabastamist. Paljud võitlejad sulandusid muu elanikkonna hulka ja kolisid isegi välismaale, kaasas tahte vastaselt kinni hoitud teenijad.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Pealtnägija"