"Kavandatav eelarvepuudujääk on juba Maastrichti kriteeriumi lävel ja see erineb suuresti varasematest eelarvetest, mil Maastrichti kriteeriumi nõuded Euroopa Liidus välja lülitati ning riigil oli põhimõtteliselt võimalus kavandada selline puudujäägiga eelarve, nagu ta neis oludes vajalikuks pidas," ütles Šimonytė neljapäeval ringhäälingule.

"Meil on nüüd ametlik ülemmäär, mis hakkab alates 2024. aastast uuesti kehtima, nii et ma kardan, et järgmise aasta eelarves sellist mahtu lihtsalt ei ole," lisas ta.

Presidendinõunik Irena Segalovičienė ütles esmaspäeval BNS-ile, et president Gitanas Nausėda teeb ettepaneku jätta avatuks laenuvõtmise võimalus, et viia kaitsekulutused 2024. aastal kolme protsendini SKT-st.

"Kui 2023. aasta eelarves tagasime kaitse rahastamiseks laenuõiguse kuni kolme protsendi ulatuses SKT-st, siis 2024. aastal me seda ette ei näinud. Sellises olukorras ei saa me isegi teoreetiliselt enam astuda samme diviisi loomise suunas," ütles ta.

Tuleva aasta Leedu riigieelarve eelnõu kohaselt peaks kaitserahastus järgmisel aastal moodustama umbes 2,06 miljardit eurot ehk 2,71 protsenti SKT-st.

Suurem osa neist vahenditest – umbes 1,93 miljardit eurot ehk 2,52 protsenti SKT-st – koosneb eelarveeraldistest.

Ülejäänud rahastus tuleb pankade solidaarsuspanustest – seda raha saab kasutada ainult taristu jaoks.