Tutvustades kolmapäeval Euroopa suurima majanduse Saksamaa viimast majandusprognoosi, ütles roheliste erakonda kuuluv Habeck, et riiki tabab sel aastal väike 0,4-protsendiline majanduslangus.

Habeck mainis Saksa majandust painavate probleemidena energiakriisi, intressimäärade tõusu ja maailmakaubanduse aeglustumist, kuid majandusministri erilist tähelepanu pälvis tööjõupuudus. Habecki sõnul tuleb lubada riiki rohkem välismaalt pärit töötajaid.

"Ettevõtted otsivad meeleheitlikult töötajaid, käsitööärid peavad tellimustest loobuma, poed ja restoranid peavad piirama lahtiolekuaegu. Jutt ei käi ainult oskustöölistest, me näeme, et töötajaid lihtsalt napib kõikjal," ütles Habeck.

Saksamaa föderaalvalitsusse kuuluvad erakonnad kaotasid toetust pühapäeval toimunud piirkondlikel valimistel Hessenis ja Baierimaal. Samas kui parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus tõusis. Inflatsiooni ning nõrga majanduse kõrval oli AfD üks peamine kampaaniateema vastuseis pagulastele ning sisserändele üldiselt.

AfD edule vaatamata ütles Habeck, et oskustööliste puudus on Saksamaa suurim struktuurne probleem.

Habeck ütles, et rohkem pagulasi peaks töötama Saksamaal. Samas lisas majandusminister, et valitsusel peaks olema parem kontroll selle üle, kes riiki tulevad.

"Need, kel pole lubatud siia jääda, peavad lahkuma kiiresti," teatas Habeck.

Selle aasta majanduslangusele vaatamata on Habeck optimistlik Saksamaa majanduse tulevaste aastate väljavaadete suhtes. Ministeeriumi majandusprognoosi järgi peaks riigi majandus kasvama 1,3 protsenti järgmisel aastal ning 1,5 protsenti 2025. aastal.

Samuti lubas Habeck inflatsiooni aeglustumist tuleval aastal.

"Majanduse jätkusuutliku taastumise kurss on paika pandud," ütles majandusminister.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) pole nii optimistlik, ennustades ainult 1,5 protsenti majanduskasvu järgmisel aastal ja 0,9 protsenti majanduskasvu ülejärgmisel aastal.

Saksa majandus on eriti kannatanud odava Vene gaasi ja nafta impordi lõppemisest. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse sõltus Saksamaa enamikust teistest Euroopa Liidu riikidest Vene gaasist rohkem.

Samuti kannatas Saksa tööstus kaubavahetuse vähenemisest Hiinaga. Lisaks on raskusi ka ehitussektoril laenamise kallinemise ja kasvanud ehituskulude tõttu.