"Eelmisel nädalal tõusis Vene Föderatsiooni relvajõudude aktiivsus märkimisväärselt, seda ennekõike siis Luhanski suunal, kus on kuuenda üldvägede armee allüksused sooritanud rünnakuid Kupjanski piirkonnas.
Ja samuti 25. üldvägede armee allüksused on osalenud lahingutegevuses Kreminna piirkonnas," ütles Kiviselg kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

"Võib öelda, et Kupjanski ja Kreminna piirkonnas on Vene Föderatsioon haaramas initsiatiivi, teostatud mitmeid vasturünnakuid ja sunnitud ukrainlased pigem kaitsesse," sõnas ta.

Kiviselja sõnul on tõenäoliselt Vene Föderatsiooni relvajõudude eesmärk
Kupjanski suunal saada enda kontrolli alla Oskili jõe ja Kreminna suunal Serebetsi jõe ületuskohad, mis annaks aluse hõlpsamini rünnata edaspidi Ukraina positsioone ja samuti vähendaks ukrainlaste liikuvust üle nende jõgede
ja nende rünnakuid Vene Föderatsiooni üksuste vastu
seal piirkonnas.

Samas ei ole tema sõnul tõenäoliselt Vene Föderatsiooni relvajõududel antud suunal piisavalt võimeid, et saavutada mingit suuremat operatiivtaseme edu.

Kiviselg rääkis, et Donetski suunal hakkas kõige olulisem sündmus hargnema 10. oktoobril, kui Vene Föderatsiooni relvajõudude lahingtegevus intensiivistus Avdijivka ümber. "Me oleme näinud seal ka nüüd üle pika aja esimest korda, et rünnakute läbiviimiseks on kasutatud soomustehnikat ja tanke," lausus Kiviselg.

"Nende peamine pingutus on läinud Avdijivkast lõunasse, kus nad on edela suunale Avdijivkast vaadates ka väiksemat edu saavutanud. Samas on Vene Föderatsioon kandnud seal suuri kaotusi, on palju hävitatud soomustehnikat,
samuti tanke. Ja hetkel on seal käimas aktiivne lahingutegevus. Samas on meil infot, et Vene Föderatsiooni relvajõud suudavad katta lääne poolt Avdijivkasse siirduvaid teid oma kaudtulega, mis tähendab seda, et ukrainlastel on raskem oma üksusi seal piirkonnas logistiliselt toetada ja võib-olla ka vahetada. Ukrainlaste kasuks räägib see, et see rindejoon sisuliselt on seal paigas olnud alates 2014. aastast, mis tähendab seda, et need kaitsepositsioonid on hästi ette
valmistatud ja kaetud," rääkis Kiviselg.

Zaporižžja suunal Kiviselja sõnul märkimisväärseid muutusi ei ole toimunud.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et Vene Föderatsiooni aktiviseerumise ja initsiatiivi haaramise katse eesmärk on siduda Ukraina üksusi mujal kui Krimmi suunal.
Et ukrainlased oleks nii-öelda operatsioonilise dilemma juures, et nad peaksid neid üksusi kuidagi hajutama ja neil ei oleks võimalik suruda peale lõunasse
ja läbi lõigata maismaa koridori Krimmiga," rääkis ta.

Kiviselg rääkis ka sellest, et Venemaa peab isikkoosseisu kaotuste korvamiseks tegema järjest rohkem pingutusi ja suunama üha rohkem ressursse sõjamasina käigushoidmiseks. Ja seda olukorras siis, kus riigi majanduslik olukord on halvenemas.

"Vene Föderatsiooni relvajõud jätkavad endiselt lepinguliste sõjaväelaste värbamist, et katta oma kaotused, värvatud saadetakse üsna pea rindele.
Ja värbamise hõlbustamiseks on nendele pakutud hüvesid veelgi suurendatud.
Ehk Leningradi oblastis lubatakse lepingu sõlmimisel summat, mis on suurem kui keskmine aastapalk Venemaal. Samuti on tõstetud preemiaid ka värbajatele," sõnas Kiviselg.