Moskva Maja alustas tegevust 2004. aasta maikuus, selle avamisel osales ka toonane Moskva linnapea Juri Lužkov.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse otsustas Läti justiitsministeerium külmutada Moskva Maja varad. Kuigi mõned Läti poliitikud on teinud ettepaneku hoone riigistada, pole neid plaane seni ellu viidud.

Nüüd aga valmistas seimi riikliku julgeoleku komisjon vastava seaduseelnõu, mida kavatsetakse lähiajal arutada seimi täiskogu ees, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

"Vene agressiivse välispoliitika esindajana pole Moskva Majal kohta pealinna südames. Selle seaduse abil me mitte ainult ei kõrvalda Venemaa Läti-vastaste meetmete tugipunkti, vaid teeme ka selgeks, et mitte kellelgi pole lubatud tegutseda Läti kui demokraatliku õigusriigi vastu ja selle olemasolu eitada," ütles seimi riikliku julgeoleku komisjoni juht Ainars Latkovskis.

Läti Riikliku Julgeoleku Ameti (VDD) info järgi on Moskva Maja kasutatud Venemaal sepitsetud Läti-vastaste meetmete tugipunktina, teatas seimi pressiteenistus.

Üle kümne organisatsiooni ja ettevõtte on registreeritud hoone aadressil, mille hulgas on näiteks Vene Ühing Lätis, Läti Vähemuste Ühenduste Liit" ja Moskva Rahvusvahelise Koostöö Keskuse esindus.

Vaatamata varade külmutamisele jätkus hoones Venemaa välispoliitikat toetav tegevus ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Seetõttu on Lätil kohustus võtta vastu meetmed selliste tegevuste toetuseks mõeldud tugipunkti vastu, kirjutavad seaduseelnõu autorid.

Seaduseelnõu kohaselt läheb Riias asuv hoone Läti riigi omandisse. Eelnõus märgitakse, et maatükk, millel hoone asub, kuulub juba riigile.

Isikud, kelle vallasvara asub hoones, peavad selle ära viima seitsme päeva jooksul. Vastasel juhul muutub vallasvara ka Läti riigi omandiks.

Seaduseelnõu kohaselt hakkab hoonet valvama politsei, kuni valduse üleminekuni riigi kätte.

Läti valitsus palub seimil valmistada ette aruanne hoone kasutamise edasiste plaanide kohta järgmise aasta märtsikuu lõpuks.