Entsiku sõnu on olnud ameeriklastega väga hea ja tihe koostöö, iganädalased koosolekud, kuidas saaks üksteist kogutud tõenditega aidata. Paar nädalat enne lõplikke otsuseid andsid eelnevalt teada, et need sünnivad.

"Eelmise aasta detsembrist alates meie prokuratuuri poolt alustasime Ameerika kolleegidega läbirääkimisi, kas Eesti võiks trahvirahadest osa saada," ütles Entsik.

Entsik kinnitas, et algne küsitud summa oli 50 miljonist suurem, kuid ei pea viisakaks algselt küsitud summat avalikult jagada. "Ameeriklastel on olemas selline regulatsioon, mis võimaldab nende poolt konfiskeeritud kriminaaltulu jagada neile riikidele, kes osutasid olulist kaasabi nende menetlusele," rääkis ta.

"See 50 miljonit, mis Eestile jagati, on tegelikult pretsedenditult suur summa. Tavapäraselt on ameeriklased jaganud teistele riikidele suurusjärgus miljoni kanti," ütles Entsik.

Selliseid kaasusi, kus USA on jaganud veel suuremaid summasid, on Entsiku sõnul paar. "Üks nendest oli üks nendest oli Nigeeria, teine vist oli Malaisia, aga nendel juhtudel oli tegemist nii-öelda konfiskeeritud kriminaaltuluga, mida neil on võimalik jagada. Antud juhul oli kriminaaltulu, mis Ameerika pinnal konfiskeeriti, pärines selle teise riigi kannatanutelt, nii et see sisuliselt tagastati kannatanutele."

Ameerika ühendriigid seadsid läbirääkimiste ajal ka tingimusi, kuidas Eesti seda saadud raha kasutama peab. Entsiku sõnul tuleb jagatavat raha kasutatakse eelkõige valgekraede kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks ja kriminaaltulu konfiskeerimise parendamiseks.

"Käesoleval aastal ka siseministeeriumi eestvedamisel toimub projekt, kus uuritakse, millisel viisil oleks meil võimalik kriminaaltulu konfiskeerimist tõhustada. Sealt on võrsunud nii mõnedki väga head ettepanekud, ehk on võimalik neid reaalselt ka selle Danske trahviraha abil finantseerida," ütles Entsik.

Detailid, kes selle rahaga täpsemalt tegelema hakkab, on veel täpsustamisel, sõnas Entsik.

Küsimusele, miks Taani saab üle 600 miljoni dollari, kui Eesti saab 50 miljonit dollarit, vastas Entsik, et Taanile USA ei jaganud mingisugust raha, vaid Taani kuningriik menetles kriminaalmenetlust Danske emapanga vastu ja nende kriminaalmenetlus lõppes trahviraha sissenõudmisega.

"Kuna samal ajal oli ameeriklastel pooleli oma menetlus Danske panga suhtes, mis seisnes Ameerika dollariga kauplemisel pettuse toimepanemises, siis Ameerika Ühendriigid tulid vastu pangale selle võrra, et nad vähendasid oma nõuet Taani trahviraha võrra vähem. Nii et see kaks miljardit, mis siis USA välja mõistis, sisaldas ka taanlaste menetluses välja nõutud 600 miljonit," kirjeldas Entsik.

Eestis kriminaalmenetluses Danske panga vastu Entsiku sõnul mingisugust nõuet ei ole. "Miks prokuratuur selle rahasumma üle on rahulolev, et karistusseadustiku järgi isegi olukorras, kui meil oleks olnud võimalik panka juriidilise isikuna siin Eestis süüdistada, siis maksimaalne karistus, mida selle teo toimepanemise ajal me oleks saanud pangalt nõuda, oli 16 miljonit eurot. USA poolt meile jagatud 50 miljonit on kordades suurem summa kui see, mida meie enda seadus karistusena välja võimaldaks mõista," ütles ta.

Novembri keskel algavad Danske rahapesu asjas kohtuistungid Eestis. Süüdistus on esitatud Danske filiaali endistele töötajatele selles, et nad osutasid klientidele rahapesuteenuseid.

"Ma väga loodan, et meil tuleb efektiivne kriminaalmenetlus, et mul on hea meel nentida, et kohtunik antud asjas on äärmiselt otsustav. Kui me kohtuistungeid septembrikuus kalendrisse planeerisime, siis see läks väga kenasti," sõnas Entsik.

Entsik kinnitas, et prokuratuur kasutab kohtus ka USA kogutud tõendid. "Tõendite vahetamine oli meil vastastikune."

"Usun, et see osa tõenditest, mida meie suutsime Ameerika kolleegidele pakkuda, oli vast olulisem ja mahukam. Need tõendid, mida meie Ameerikast saime, puudutasid eelkõige Ameerikas toime pandud eelkuritegusid," ütles Entsik.

Entsiku sõnul ei näe ta, et Louis Freeh palkamine Eesti ja USA uurimiskoostöös mingit rolli mängis ning regulatsioon, mille alusel USA oma konfiskeeritud kriminaaltulu teiste riikidega jagab toimub üksnes nende konkreetsete partnerite suhtluses, kelle koostöö oli piisavalt vajalik.