Erinevalt paljudest Lääne-Euroopa riikidest, kus diiselbusse on välja vahetatud elektribussidega, toetub Eesti liinibussipark suurel määral biometaanil sõitvatele bussidele. Riigi andmetel sõidab biometaaniga veerand ühistranspordis kasutatavatest bussidest.

Seetõttu taotleb Eesti ühes veel seitsme-kaheksa Euroopa Liidu liikmesriigiga, et biometaani kasutavaid busse võiks edasi toota ka pärast 2030. aastat. Keskkonna- ja kliimaministrid otsustavad Euroopa Liidu nõukogu positsiooni esmaspäeval toimuval keskkonnanõukogul. Seejärel peab kokkuleppele jõudma Euroopa Parlamendiga.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas ütles, et realistlik on, et liikmesriigid nõustuvad kompromissina keeldu edasi lükkama viis aastat ehk 2035. aastani.

"Seda toovad tegelikult ka paljud teised riigid välja, just need, kellel on väiksemad omavalitsused, et anda võimalus pikemalt üle minna muudele alternatiivsetele heidetele. Direktiivi kohaselt on heiteta bussid elektrilised sõidukid, mis sõidavad akudel, vesiniku kütuseelemendiga sõidukid ja vesinikul töötava sisepõlemismootoriga sõidukit," lausus ta.

Autoettevõtete liidu juht Kersten Kattai lausus, et Eesti ühistranspordis kasutatakse praegu palju biometaanil sõitvaid liinibusse suuresti seetõttu, et need on keskkonnasäästlikud ja elektribussidest odavamad. Ta ütles, et kui tavaline diiselbuss maksab umbes 200 000 eurot, siis biometaanil sõitev buss on kümnendiku võrra kallim, elektribuss aga hoopis kaks korda kallim.

"Biogaasi toodetakse nendest jäätmetest, mis muidu tekitavad ka heitmeid. See püütakse kinni, sellest tehakse gaas ja siis seda gaasi kasutatakse transpordisektoris kütusena. Tegelikult on nii, et me ühelt poolt vähendame neid heitmeid transpordisektoris, mis muidu tekiks diisli põlemisest. Teisalt vähendame me aga neid heitmeid, mis muidu eralduksid atmosfääri. Sealt tulebki kokku see negatiivne süsinikuheite mõju," ütles Kattai.

Kristi Klaas ütles, et riik on teinud biometaani tootmisesse ja gaasibusside ostu palju investeeringuid ja loodab, et tähtaega lükatakse edasi, et investeeringute tasuvusaeg oleks mõistlikum.

Tartu linnas sõidavad kõik linnaliinibussid biometaanil, Tallinnas on selliseid bussi ligi kaks kolmandikku.

Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi juht Kaido Padar ütles, et linn plaanib kõik linnaliinibussid biometaanil sõitma panna hiljemalt ülejärgmise aasta alguseks. Samas arutletakse ka selle üle, kas pikemas plaanis fookust biometaanil sõitvatelt bussidelt ümber suunata.

"Eks meil arutelud käivad oma veeremi osas, et mis järgmised oleks, Kas need oleks ainult elektribussid, räägitud on ju ka biodiislist, alles hiljuti katsetasime vesinikubussi, mis me ise arvame, et jõuab umbes kümne aasta pärast siia Tallinna tänavatele. Tallinna linnatranspordi peamine eesmärk, mis me endale oleme seadnud, on see, et meil peab olema toimepidevus," lausus Kaido Padar.