1,6 miljardi euro väärtuses lepingu järgi saab Orano õiguse kaevandada uraanimaaki Zuuvch-Ovoo kaevanduses Edela-Mongoolias. Kaevandamise algus on plaanitud 2028. aastasse. Lisaks uraani kaevandamisele lepiti kokku ka liitiumimaardlate satelliitseires.

"Prantsuse ja Mongoolia presidendi tugev poliitiline toetus on meile abiks," ütles Orano tegevjuht Claude Imauven neljapäeval Nikkei Asiale pärast Prantsuse ja Mongoolia presidendi ühist pressikonverentsi Pariisis.

Investeeringut tehakse valdavalt Prantsuse kapitali toel, kuid Mongoolia osalusel.

Tegemist on kinnitusega kahe riigi paranevatest suhetest. Mongoolia president Uhnaagijn Hürelsüh veetis sel nädalal kolm päeva Pariisis ning maikuus sai Emmanuel Macronist esimene Prantsuse president, kes külastas Mongooliat.

Mongoolia soovib laiendada diplomaatilisi suhteid teiste riikidega peale oma otseste naabrite Hiina ja Venemaa.

Prantsusmaa on surve all mitmekesistada toorainete ja muldmetallide allikaid. Pariisi arvates võib Orano kaevandus Mongoolias moodustada tulevikus 4 protsenti ülemaailmsest uraani tootmisest.

"Prantsusmaa töötab toorainete varustamise mitmekesistamise ja kindlustamise nimel ning Mongoolia on osa sellest," ütles Pariisis tegutseva mõttekoja Strateegiliste Uuringute Sihtasustus teadur Antoine Maire Nikkei Asiale.

Maire pole nõus väitega, et Prantsusmaa ekspluateerib Mongoolia loodusressursse.

"Kui mongoollased on nii huvitatud koostööst Prantsusmaaga, siis see on seetõttu, et nemad näevad väga reaalseid investeeringuid strateegilistesse majandusharudesse. Partnerlussuhe Prantsusmaaga on võimalus lahendada struktuurseid probleeme, mis neil on, ning millele nende naabrid pakuvad vähe lahendusi," ütles Maire.

Nõudlus uraani järele ja ebastabiilsus uraaniturul kasvavad

Prantsusmaal ollakse mures Nigeris kaevandatud uraani impordi üle selles Lääne-Aafrika riigis toimunud sõjaväelise riigipöörde järel. Nigeris kaevandatav uraan moodustab Euratomi andmetel 25 protsenti Euroopa Liitu imporditavast uraanist.

Samas teatas Orano augustis, et uraani kaevandamine neile kuuluvates Nigeri kaevandustes ei ole riski all.

Vajadus uraanivarude järele kasvab ja konkurents selle tootmisel samuti. Septembris tõusis uraani turuhind kõrgeimale tasemele alates 2011. aastast. Selle põhjuseks peetakse uute tuumajaamade ehitamise lainet. Enim uusi tuumareaktoreid ehitatakse Hiinas.

Teine hinnatõusu põhjus on Venemaa sissetung Ukrainasse, sest Venemaal toodetakse arvestatavat osa maailma tuumajaamades kasutatavast tuumakütusest. Venemaal toodetud tuumakütuse tarnimine paljudesse lääneriikidesse kas katkes või selle mahud vähenesid.

Maailma Tuumaühenduse (World Nuclear Association) sõnul pikendatakse lähiaastatel rohkem kui 140 tuumareaktori kasutamise perioodi, samuti ennustatakse summaarse 35 gigavati võimsusega moodultuumareaktorite rajamist 2040. aastaks. Sel põhjusel ennustavad analüütikud nõudluse kahekordistumist uraani järele.