Kuigi veel 2020. aasta valimistel sai valitsev vasaktsentristlik Tööerakond 50 protsenti häältest, langes nüüdseks nende toetus 1News Veriani küsitluse järgi kõigest 27 protsendini.

Uus-Meremaa peaministriks sai 2017. aasta lõpus toonane Tööerakonna juht Jacinda Ardern, kes oli maailma noorim naisest valitsus- või riigijuht. Kuid selle aasta alguses astus Ardern tagasi viidates kurnatusele.

Arderni pärijaks peaministritoolil sai Chris Hipkins, kes pidas pandeemia ajal koroonajuhtimise eest vastutanud ministri ametit. Ometi Tööerakonna erakonna toetus jätkas langust ka pärast peaministri vahetust.

Üheks Hipkinsi probleemide põhjuseks peetakse mitmeid ministreid tabanud isiklikke skandaale. Kokku astus tagasi viimase aasta jooksul kolm ministrit. Tagasiastumiste põhjused olid erinevad, nende hulka kuulusid auto ohtlik juhtimine, ametivolituste ületamine ning huvide konflikt aktsiatega kauplemisel.

Valimiste peateemaks kujunes aga kõrge inflatsioon, mis samuti ei aita võimuparteid. Käesoleva aasta teises kvartalis oli aastaseks inflatsiooninäiduks 6 protsenti, vahendab Nikkei Asia.

Konservatiivid on selged favoriidid

Opositsiooni juhtiv paremtsentristlik Rahvapartei kasvatas oma toetust 26-lt protsendilt 37-le protsendile.

Endisest lennuettevõtte tegevjuhist erakonna esimees Christopher Luxon lubab langetada riigis maksud ning suunata raha taristuinvesteeringutesse. Erakonna lubaduse kohaselt väheneks maksud 15 miljardi Uus-Meremaa dollari võrra (8,4 miljardit eurot).

Samuti lubab Luxon võidelda kuritegevuse vastu.

"Kui teil on raskusi kodulaenu, üüri, toidukulude või kütusearvete tasumisega, kui te ei tunne ennast turvalisena oma kogukonnas… siis ma innustan teid ütlema, et te vajate muutusi," ütles Luxon viimases valimisdebatis.

Samas debatis nimetas Hipkins Rahvapartei lubatud maksukärpeid "pettuseks". Tööerakond ise lubab valijatele tasuta retseptiravimeid, tasuta hambaravi alla 30-aastastele ja käibemaksu kaotamist värsketele puu- ja köögiviljadele, kirjutab France 24.

Veel üheks oluliseks valimiste teemaks on suhted Hiinaga. Kuigi Uus-Meremaa on seni säilitanud paremaid suhteid Pekingiga kui selle naaber Austraalia ning suutis vältida Hiina-poolseid kaubanduspiiranguid, on mõlema suurpartei juhid mures Hiina kasvava mõju pärast Vaikse ookeani piirkonnas.

Tööerakonna juhitud valitsus avalikustas augustis riikliku julgeoleku strateegia, milles märgitakse, et Hiina on senisest altim kehtivatele rahvusvahelistele reeglitele väljakutseid esitama.

Rahvapartei pakub aga kahekordistada Uus-Meremaa riigikaitse kulud pikas perspektiivis.

Samas lubavad nii Hopkins kui Luxon külastada Hiinat kuue kuu jooksul pärast peaministriks valimist.

Kaalukeeleks on väikeerakonnad

Kuna kumbki kahest suurest erakonnast ei naudi enamuse valijate toetust, osutuvad kaalukeeleks koalitsiooni moodustamisel väikesed erakonnad, mis soosib Rahvaparteid.

Rahvapartei tõenäolisteks liitlasteks peetakse parempoolset erakonda ACT ja populistlikuks peetavat erakonda Uus-Meremaa ennekõike (New Zealand First). ACT-i toetus on 12 protsenti, samas kui New Zealand First hõljub 5 protsendi ümber, mis on ühtlasi valimiskünnise suuruseks.

Kuigi sisserände piiramise ja eakate huvide eest seisev New Zealand First on varem valitsenud nii Rahvapartei kui ka Tööerakonnaga, välistas selle juht Winston Petersit valimiste järel koostööd Tööerakonnaga, vahendab The Guardian.

Roheliste toetus võib peaaegu kahekordistuda 14 protsendini, kuid paremparteide võidu puhul jäävad nemad toetuse kasvule vaatamata ilmselt opositsiooni.