17 kilomeetri pikkuse Kekava ümbersõidu kavandamiseks ja tegemiseks kulus 17 aastat. Väga pikk aeg, aga PPP ehk avaliku ja erasektori koostööprojektid võtavadki aega, pealegi on see Balti riikide jaoks esimene selline kogemus.

Lõpuks ometi pääseb Kekava ja teiste Riia-lähedaste elamurajoonide rahvas katkematust mürarikkast transiidivoost ja Läti pealinna lähedane liiklus muutub pisutki kiiremaks. Tegu on Läti esimese kiirteega, kus suvel saab sõita 120 km/h.

"Riigieelarves ei jätku raha suurte taristuprojektide investeeringuteks. Selles olukorras peame otsima alternatiivseid rahastusallikaid. Avaliku ja erasektori koostöömudel ongi see allikas," ütles Läti Riigiteede juhatuse esimees Martinš Lazdovskis.

Kekava ümbersõit maksab 250 miljonit eurot, Läti riik pole praegu veel tasunud sentigi. Summa tuleb erapartnerile maksta 20 aasta jooksul ja see teeb iga-aastaseks makseks üle 12 miljoni euro. Projekti on kaasatud nii Põhjamaade kui ka Euroopa investeerimispank.

Tegu on esimese avaliku projektiga Baltimaades, mille kohta on Eurostat leidnud, et see ei mõjuta riigieelarve tasakaalu. Erapartneriks on Luksemburgis registreeritud investeerimisfond, mis on taolisi projekte vedanud ka Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal ja mujal. 

"Meil on kõigi partneritega olnud hea koostöö, mitte vastandumine. Alati suutsime probleemid koos kõigi osapooltega ära lahendada. See on tõesti väga haruldane," lausus investeerimisfondi TIIC juht Manuel Ravara Cary.

Kekava ümbersõit peaks kiirendama ka Eestist tulevate autode liikumist Leedu suunal. Kas PPP projekt on hea või mitte, saab päris kindlalt öelda alles paarikümne aasta pärast. Kuid siiski on lätlased praegu väga rahul nii tööde graafiku kui ka hinnaga.

Ehituse kvaliteet, materjalide taaskasutamine ja tehnoloogilised lahendused on omaette tase. Teel on 20 kaamerat, kaks ilmavaatluskeskust ja liiklustiheduse jälgijad, turvabarjäärid, müratõkked ja 27 kilomeetrit loomade liikumist piiravaid aedu. Lätis on esimese nii suur projekt, mis valmis tähtajaks ega kujunenud kallimaks.

"Erapartneril on väga selge motiiv kasutada ehituseks kuluvat raha efektiivselt. Ja ehitada nii, et seda taristut oleks võimalik ka tulemuslikult hooldada," lausus Läti transpordiminister Kaspars Briškens.

Läti plaanib neljarealiseks ehitada kogu riiki läbiva Via Baltica osa. Tõsi, esmalt jätkatakse töid Leedu suunal ja alles seejärel Riiast Tallinna pool.