Vanglatesse sisenevad iga päev sajad inimesed. Ainuüksi kinnipeetavatega kohtumas käib aastas 11 000 inimest. Tihti üritatakse vanglase viia narkootikume või muid keelatud esemeid. Näiteks 2022. aastal leiti pärast külastust kinnipeetavate uriinist narkootikume kolm korda rohkem kui aasta varem.

Vanglateenistuse arendusnõunik Tiina Unuks tõdes, et lennujaamale sarnase turvakontrolli kehaskännerite ja läbivalgustusseadmetega ei suuda ametnikud alati kõike leida.

"Iga seadme taga on ametnik, kes siis üritab selle visuaalse pildi abil tuvastada, mis esemed võivad isikul kaasas olla. Ametnikud iga kord ei märka neid keelatud esemeid," ütles Unuks.

Ka ei suudeta vanglateenistuse koertele kõigi uute narkootikumide lõhna nii kiiresti selgeks õpetada, kui neid turule lisandub. Vangla külastaja saaks küll lahti riietada ning põhjalikult läbi otsida, aga nii kohus kui ka õiguskantsler on viidanud, et see riivab inimeste õigusi, eriti kui tegemist on lapsega.

"Täiesti arusaadav. Sellepärast tulebki leida nutikamaid innovaatilisi lahendusi, kus isikute õigusi võimalikult vähe riivates leida keelatud esemeid," märkis Unuks.

Esmase turu-uuringuga leidis vanglateenistus ühe Eesti ettevõtte, kes võiks suuta midagi sellist neile pakkuda. Gscan kasutab kosmosekiirgust, mis nagu nähtamatu vihm kogu aeg nagunii maa peale langeb ning tehisintellekti, et uurida asjade sisu.

"Meie tehnoloogia, kasutades seda kiirgust, suudab tuvastada ainete keemilist koostist. Meie tehnoloogia puhul ei ole vaja operaatorit, kes skännitud pilti analüüsib. Meil teevad selle töö ära algoritmid, automaatne tuvastustarkvara," rääkis ettevõtte tegevjuht Marek Helm.

See müüontomograafia tehnoloogia ootabki just sellist katsetust, nagu vanglateenistus plaanib, ütles Helm.

"Põhimõtteliselt meil on selline esimene väike müüontomograafia seade valmis, Tõrvandis kokku pandud ja ootab sellist projekti, kus koos kliendiga mõõta ära, mis aineid me peaks sealt avastama, mis kogused, kui pika mõõteajaga," selgitas Helm.

Kuid konkursi, mille vanglateenistus loodab kohe välja kuulutada, võib võita ka mõni muu ettevõte mõne muu tehnoloogiaga. Kokku maksab selline katsetamine 1,15 miljonit eurot ning võtab aega 18 kuud.

"Loodetavasti aastal 2025, kevade poole, oleme jõudnud etappi, kus meil on selge, kas see uudne tehnoloogia vastab meie vajadustele ja kuidas me saaks edasi minna, et päriselt see meile soetada," ütles Unuks.