Konservatiivist Kurz sai Austria ajaloo noorimaks valitsusjuhiks aastal 2017, kui ta kõigest 31-aastasena võitis valimised. Varsti aga hakkasid karismaatilist ja populaarset kantslerit saatma skandaalid.

2019. aastal tuli Austrias korraldada erakorralised parlamendivalimised, sest Kurzi parempopulistidest koalitsioonipartner Vabaduspartei (FPÖ) sattus niinimetatud Ibiza skandaali.

Toona pidi FPÖ-sse kuulunud asekantsler Heinz-Christian Strache tagasi astuma varjatud kaamera video pärast, milles ta pakkus Vene oligarhi sugulasena esinenud naisele kampaaniatoetuse eest avalikke hankeid.

Kurz võitis 2019. aasta valimised ja moodustas uue koalitsiooni hoopis rohelistega, kuid parlamendis jätkus Ibiza skandaali uurimine. Parlamendis loodi korruptsioonivastane erikomisjon, mis hakkas Ibiza skandaali ja teisi valitsust puudutavaid skandaale uurima.

Praeguses kohtuasjas süüdistatakse Kurzi selles, et ta andis valeütlusi sellele parlamendikomisjonile. Süüdimõistmise korral võib teda oodata kuni kolmeaastane vanglakaristus, vahendab The Guardian.

Kurz endal süüd ei näe ning ta hoiatas menetluse politiseerimise eest.

"Ma loodan õiglasele protsessile ning sellele, et selle lõpuks lükatakse süüdistused ümber," ütles Kurz ajakirjanikele.

Austria politsei uurib Kurzi tegevust ka teise skandaali tõttu. Kurzi kahtlustatakse Austria valitsuse raha kasutamises positiivse meediakajastuse tagamiseks läbi fabritseeritud küsitlusuuringute. Seni aga pole Kurzile seoses selle juhtumiga süüdistusi esitatud, küll aga pidi ta kahtlustuste ilmsikstulekul 2021. aastal kantsleri ametist tagasi astuma.