Kui koroona tuli ja ühiskonnad lukku keeras, vähenes tuntavalt gripi ja ägedate respiratoorsete haiguste põdemine. Tartu Ülikooli emeriitdotsent, kliinikumi vanemarst-õppejõud  Matti Maimetsa sõnul saab aga alanud sügistalvisel hooajal gripi levik olema kindlasti laialdasem kui paaril eelneval aastal.

"Tavaliselt on nii, et lõunapoolkeral, kus on suvel gripp, ta levib siis üle Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika Lääne-Euroopasse, siis Ida-Euroopasse. Selle tõttu me võime Austraalia põhjal natukene järeldusi teha ja seal on olnud tavapärane gripihooaeg. Me võime oletada, et samasugune tavapärane tuleb ka meil. Ühiskonnad on taas avatud, reegleid väga palju ei ole, arvata võib, et gripp tuleb tagasi," rääkis Maimets.

Maimetsa sõnul on grippi haigestumine praegu olnud tagasihoidlik. Sama ütleb ka terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller, kelle sõnul on gripihooaja n-ö kujundamisel oma roll ka inimestel – kas haigena püsitakse kodus, kui palju järgitakse hügieenireegleid või milline on vaktsineerimise protsent. Eelmiste aastate põhjal saab Gelleri sõnul öelda, et huvi gripi vastu vaktsineerida on pigem leige.

"Hõlmatus keskmiselt ei ületa 15 protsenti üle Eesti ja maakondade kaupa samuti."

Parem on vaktsineerimise protsent just riskirühmade hulgas, ületades eelmiste aastate põhjal 25 protsenti. Selle nädala algusest saavadki näiteks riskirühmad ennast tasuta gripi vastu vaktsineerida. Nii Geller kui Maimets panevad inimestele südamele, et gripp võib olla tõsiste tüsistustega haigus. Vaktsineerimise põhiline eesmärk on Maimetsa sõnul surmajuhtumite ja seeläbi ka kogu haiglakoormuse vähendamine.

"Me jõuame kõik ilusti praegu need vaktsineerimised ära teha, olla valmis selleks ajaks, kui gripp tuleb. On võimalik, et gripp tuleb natukene varem kui 18/19 aastal. On vihjeid sellele, et gripp võib olla juba kohal novembris-detsembris. 18/19 oli ta jaanuaris, veebruaris, nii et on mõistlik vaktsineerima minna," rääkis Maimets.

Kuigi gripp hakkab n-ö pead tõstma, ei ole kuhugi kadunud ka koroonaviirus. Gelleri sõnul on tüvedest siiani levimas omikroni tüved. Haigestumine covidisse on praegu siiski üsna stabiiline.

"Nädalati haigestub umbes 600 inimest. Nädalati keskmiselt haiglasse just covidi tõttu satub umbes 20 patsienti ja neist ligikaudu või isegi üle 75 protsendi on tavaliselt eakad inimesed," ütles Geller.

Maimetsa sõnul uusi koroonaviiruse puhanguid siiski välistada ei saa. Koroona vastu tuleks ennast vaktsineerida lasta just riskirühma kuuluvatel inimestel. Maimets lisas, et praegu on natukene ennatlik välja öelda, justkui muutuks koroona n-ö hooajaliseks haiguseks, sest kogemus koroonaga on ainult mõned aastad.

"On väga loogiline mõelda, et inimeste viirusinfektsioonid esinevad rohkem kevadtalvisel ja sügistalvisel perioodil ja selle põhiline põhjus on see, et inimesed kogunevad ruumidesse kokku ebameeldiva ilmaga, sotsiaalne distants väheneb ja seetõttu on loogiline mõelda seda, et inimeselt inimesele levivad viirusinfektsioonid  esinevad sagedamini nendel perioodidel."