Viimase globaalse finantskriisi kõrgpunktis, aastatel 2008-2010, tabas majanduslangus ja tööpuudus valusalt miljoneid inimesi nii Ameerikas kui Euroopas. 

Hiinas on võlad suuremas osas kodumaiste investorite käes. Kompartei juhitud valitsus kontrollib riigi finantssüsteemi ning tehnokraadid suunavad majanduse arengut. Seetõttu on väga ebatõenäoline, et Hiinas kordub 2008. aasta. Ometi on Hiina rahalised probleemid nii suured, et see on viinud riigi kaardistamata territooriumile. Pole veel selge, kuidas kompartei suudab praegused raskused lahendada, vahendas The Wall Street Journal. 

Ametlike andmete kohaselt kasvas Hiina majandus kolmandas kvartalis 4,9 protsenti. Hiina valitsuse eesmärk on saavutada aastas vähemalt viieprotsendiline majanduskasv. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et järgmise nelja aasta jooksul suudab Hiina saavutada neljaprotsendilise majanduskasvu. 

Kümmekond aastat tagasi kasvas Hiina majandus 10 protsenti. IMF suurendas veel Hiina valitsussektori eelarvepuudujäägi prognoosi. Raskustes pole keskvalitsus, vaid Hiina kohalikud omavalitsused. Majandusteadlased ja kompartei peavad kohalike omavalitsuste suurt võlakoormust ohuks riigi finantsstabiilsusele. Hiina pankade käes on ligi 80 protsenti sellest võlast. 

Majanduse jahenemise tõttu annavad pangad aga üha vähem laenu. Kohalikud omavalitsused, mis ei saa laenu võtta, kärbivad kulutusi. Seetõttu jaheneb majandus veelgi ning kinnisvarakriis süveneb. 

Hiina pangad on riigi või kohalike omavalitsuste kontrolli all. Võimud ei lase seetõttu pankadel pankrotti minna. 20 aastat tagasi kandis valitsus pankade halvad laenud üle riigile kuuluvatele varahaldusfirmadele. Mõnikord tekivad aga finantskriisid seetõttu, et kohalikud, mitte välismaised investorid viivad kapitali riigist välja. See juhtus Hispaanias 1970. aastatel. Samuti pole veel selge, kas kompartei aitab ka seekord raskustes pangad välja. See suurendab riigi finantssektoris ebastabiilsust veelgi.