Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika reformi on paljud soomlased tundnud oma nahal. Kui varem sai näiteks krooniline haige retsepti pikendamiseks helistada oma tervisekeskuse õele, siis nüüd on teenused koondatud suurtesse heaolupiirkondadesse ja tuttava õega rääkimise asemel saab jäta oma soovi telefonivastajale, kust siis on loota tagasihelistamist kahe nädala jooksul.

Tervisekeskuste arvu on nüüd kavas veelgi vähendada. Sel nädalal teatas Helsingi ja seda ümbritseva Uusimaa keskhaigla, et järgmise aasta jooksul peab üle 50 miljoni euro kokku hoidma, see tähendab muuhulgas patsientide omaosaluse suurendamist.

Tervishoiust on miljard eurot puudu ja see paistab kõikjalt silma. Ka tööjõudu ei jätku. Patsiendid ei ole rahul kolmandatest maadest palgatud hooldajatega, kes hädavaevu soome keelt pursivad. Tõhustamise nimel on ka tervishoius hakatud kasutama renditööjõudu.

Teenuste vähendamise taustal paistab teravalt silma, et renditööjõu arstidele maksmiseks näib raha jätkuvat. Näiteks Lõuna-Karjalas maksti kolme silmaarsti teenuste eest erafirmale 315 000 eurot kuus. Sotsiaal- ja terviseminister Kaisa Juuso vastas parlamendis selleteemalisele arupärimisele ainult, et ministeerium "tegeleb sellega".

Opositsioonis olev Keskusta ja väikepartei Liike Nyt süüdistavad valitsust tervishoiuteenuste kättesaadavuse halvendamises. Keskusta juht Annikka Saarikko siiski möönis, et ka tema erakonna käed ei ole puhtad, sest Keskusta oli selles valitsuses, mis sotsiaal- ja tervishoiupoliitika reformi läbi viis.

Peaminister Petteri Orpo ütles parlamendi täiskogu ees küsimustele vastates, et lahendust otsitakse: "See, et lähiteenused tagatakse, ei tähenda, et kõigis 300 vallas on tervisekeskus, vaid see tähendab, et teenust saab siis, kui seda vaja on, mõistliku vahemaa kaugusel."

Peaministri sõnul on see ilmselt kõigile erakondadele selge, et suurte heaolupiirkondade loomine tähendab teenuste tsentraliseerimist ja üllatusena saab see tulla ainult Keskustale.

Kui poliitikud räägivad, et ei tehta kärpeid, vaid tõhustatakse teenuseid, siis piirkondlikud juhid on otse välja öelnud, et ei ole olemas mingit salapärast tõhustamismeedet, mis kataks miljardilise puudujäägi nii, et teenuseid ei vähendata. 

Praegune valitsus plaanib tõhustamise nimel olemasolevad heaolupiirkonnad veel suuremateks kokku liita. Piirkonnajuhid nendivad, et kahe vaese liitmisel ei sünni mitte rikkus, vaid veel suurem vaesus.