Opositsiooniline vasaktsentristlik Tööerakond võitis mõlemas valimisringkonnas.

Mid-Bedfordshire'i valimisringkonnas sai leiboristide kandidaat Alistair Strathern 34,1 protsenti häältest ja konservatiivide kandidaat Festus Akinbusoye 31,1 protsenti häältest. Kolmanda koha sai liberaalid, kes kogusid 23,1 protsenti häältest. Seega osutus Strathern valituks.

Kaotus on seda üllatavam, sest tegemist oli seni konservatiive suure ülekaaluga toetanud valimisringkonnaga.

2019. aasta üldvalimistel võitsid konservatiivid valimised selles valimisringkonnas 59,8 protsendiga häältest ja leiboristidel oli ainult 21,7 protsendi valijate toetus. Konservatiivid esindasid Mid-Bedfordshire'i ringkonda parlamendis katkematult alates 1931. aastast.

Teine valimisringkond, kus toimusid järelvalimised, oli Tamworth. Leiboristide kandidaat Sarah Edwards sai 45,8 protsenti häältest ja konservatiivid kogusid 40,7 protsenti häältest, mis kindlustas ka selles valimisringkonnas võidu leiboristidele.

2019. aasta üldvalimistel said konservatiivid Tamworthis 66,3 protsenti häältest ja leiboristid 23,7 protsenti häältest. Konservatiivid esindasid seda valimisringkonda alates 2010. aastast.

Konservatiivide kaotus mõlemas valimisringkonnas vihjab, et Briti valitsev erakond võib kaotada järgmised üldvalimised, mis peaksid leidma aset hiljemalt järgmise aasta lõpuks. Sarnast seisu kinnitavad ka arvamusküsitlused.

Siiski polnud konservatiivide lohutuseks tegemist kõige tüüpilisemate järelvalimistega. Järelvalimised Tanworthis toimusid seetõttu, et endine konservatiivist ringkonda esindanud saadik Chris PIncher astus tagasi, sest tema saadikuvolitusi peatati kahelt mehelt laekunud seksuaalahistuse süüdistuste järel. Pincher vaidlustas otsust, kuid jäi kaotajaks ning otsustas tagasi astuda.

Mid-Bedforshire'i järelvalimised toimusid aga pärast seda, kui seni ringkonda esindanud konservatiivist saadik Nadine Dorries astus tagasi. Dorries põhjendas oma tagasiastumise soovi sellega, et endine peaminister Boris Johnson ei määranud teda lordide kotta eluaegseks lordiks. Dorries arvas, et Johnsoni suure toetajana vääris ta lordiks saamist ning astus parlamendikohalt tagasi pettumuse tõttu.