Valitsus on andnud kliimaministeeriumile ülesande töötada järgmise aasta oktoobriks välja ettepanekud, et käivitada merekaitsereform. Reformi eesmärk on töötada välja keskkonnahoiumeetmed, mis aitaksid paremini kaitsta mereelustikku inimtegevuse eest. Sellise inimtegevuse alla võivad käia näiteks tuule-, laine- või päikesepargid, karbi- ja kalakasvandused või merepõhjas olevate mineraalide kaevandamine.

Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ütles, et Läänemere seisund on praegu üldiselt halb ning kui elustikku mitte piisavalt kaitsta, võib see muutuda veelgi halvemaks.

"Tuulikuid on väga hea ehitada madalamale merealale, kus tekib aga konflikt keskkonnahoiu poolega. Madalad merealad on liigirikkad ja eriliselt väärtuslikud elukohad. Meie põhiküsimus ongi nüüd see, et mida me siis saaksime teha. Neid lahendusi ei ole lõpuni läbi mõeldud, et mida selle olukorra lahendamiseks saab teha. Tulebki kaaluda, et kas kompenseerida midagi alternatiivsete elupaikadega, teha neid ehitatavaid piirkondi kuidagi ümber, et need elupaigad seal mingil hetkel taastuks, aga nii, et ka need tuulikud saaksid seal olemas olla või siis mingi muu uuenduslik meede, mida me täna veel ei tea," ütles ta.

Reisneri sõnul plaanib riik üle vaadata kõiksugused mereressursi kasutamise tasud. Selle osas, kas tuulikuarendajad peaksid tulevikus näiteks hakkama maksma mingeid taluvustasusid, on kõik aga lahtine.

"Tavapäraselt nende keskkonnatasude kohaldamisel või arendamisel lähtutakse sellest, et on saastetasud, neid tasutakse selle eest, kui näiteks saasteained juhitakse merre või seal avaldub otsene kahju mingi lisanduva mõjuaine näol. Teine kategooria on ressursitasud ehk kui ressurssi kasutatakse ja see kasutatakse ära nii, et keegi teine selle arvelt ressurssi kasutada ei saa, siis makstakse hüvitist. Need on need lähtekohad," ütles Reisner.

Reisner ütles, et uutele arendustele leevendusmeetmete planeerimisel on aluseks keskkonnamõjuhinnangud, mis peaksid välja tooma, milliseid meetmeid on vaja rakendada.

Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman ütles, et tuuleparkide taluvustasul suuremat mõju keskkonnale ei ole. Ta ütles, et eelkõige on vajalik see, et meretuuleparke ei ehitataks väljapoole neid alasid, mis on paika pandud kehtivates planeeringutes. Tuulikud, mis paiknevad lindude või nahkhiirte rändeteedel, võivad neid vigastada.

"Hiiu maakonna mere alal hetkel kehtivas planeeringus tuulealasid ei ole, nii et seal tuleb see asi eraldi planeerida, sest see, mis esialgselt planeeringus sai, selle riigikohus lükkas tagasi ja uuemate andmete valguses vähemalt osa nendest aladest tegelikult on liiga suure loodusväärtusega. Nii et Hiiumaal tuleb kindlasti uuesti otsa vaadata kõigile nendele ettepanekutele," ütles Lotman.

Lotmani sõnul peab senisest suurem osa merealast olema ka kaitse all.

"Vähemalt need alad, kus ei ole otsest vastuolu tuuleenergeetikaga, tuleks kiirkorras võtta kaitse alla. Need lähtuvad küll tõesti lindudest, aga tegelikult lindude peatusalad kajastavad üsna hästi ka seda, kus on elurikkamad alad meres üldiselt," sõnas Lotman.

Eesti territoriaal- ja sisemerest on praegu kaitse all 28 protsenti. Eesti on Euroopa Liidus seadnud eesmärgi võtta 2030. aastaks kaitse alla aga vähemalt 30 protsenti merest.