Kolme aasta eest uuris toonane maaeluministeerium, kuidas suunata maa- ja metsatehinguid kohalikele ettevõtjatele ning osana plaanitud eelnõust soovis maksuamet lahendada ka probleemi, kuidas ettevõtted üle 10 hektari suuruse põllu- või metsamaa ostmiseks oma tegevusala põhjendama peaksid.

Toona plaanitud seadusemuudatus jäi aga soiku ning sellest ajast on mitu korda vahetunud valitsus ning ka riigikogu koosseis.

Amet on vastavaid lubasid väljastanud juba ligi 20 aastat, kuid seadus konkreetseid aluseid selleks ei sätesta. Ehk kui varem sai põllumajandusettevõttena maad osta ka firma, mille põllumajandustegevuse käive jäi mõnesaja euro piiresse, näiteks müües aastaga saja euro eest porgandeid, siis nüüd hindab maksuamet seda juhtumipõhiselt.

Mitu ettevõtjat on viimase aasta jooksul pöördunud kohtusse, kuna maksu- ja tolliamet (MTA) ei ole neile ebarealistlikult väikseks peetud käibe tõttu väljastanud luba maa ostmiseks. Kohtud on jätnud ettevõtjate kaebused rahuldamata.

Ettevõtjatele tekitab muret, et amet on lube väljastades hakanud lähtuma uuest praktikast, kuid seadust ei ole seni muudetud ning puudub õigusselgus selles, milliseid nõudeid ettevõtja maa ostmiseks täitma peab.

Kuna varem on MTA lubasid väljastanud ka väikse põllumajanduskäibega ettevõtetele, ei pea ettevõtjad ootamatut halduspraktika muutmist õiguspäraseks ning nende hinnangul on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtteid.

MTA: tingimusi peab täitma sisuliselt, mitte formaalselt

Maksu- ja tolliameti jurist valdkonnajuhi ülesannetes Maarja Silber ütles, et seaduses sätestatud piirangud peavad tagama, et metsa- ja põllumaa ei satuks nende kätte, kes ei soovi või oska seda sihtotstarbeliselt ja jätkusuutlikult kasutada.

Ühtlasi tagab see Silberi sõnul näiteks toidujulgeolekut ning kindlustab põllu- ja metsamajandusega tegelevate isikute huve, et maad saaksid soetada vaid valdkonnas tegutsevad isikud, mitte aga näiteks kinnisvaravahendajad.

Silberi sõnul on amet seaduse eesmärki, toidujulgeolekut ning põllu- ja metsamajandusega tegelevate isikute huve arvestades oma tööpraktikat tõendite väljastamisel täiendanud.

"Maksu- ja tolliamet ei kontrolli enam üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt, kas juriidiline isik ka tegelikkuses tegeleb põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Kui esitatud taotluse ja faktiliste asjaolude põhjal sellist veendumust ei teki, siis tõendit ei väljastata," ütles Silber.

Sibleri sõnul ei ole ameti hinnangul valdkonnapõhine äritegevus tõendatud näiteks juhul, kui taotleja on müünud köögivilja paarisaja euro eest.

"KAOKS-i sõnastusest ega eesmärkidest ei tulene, et maksu- ja tolliamet peab igal juhul ja alati taotlejale tõendi väljastama. Sellise tõlgenduse korral muutuks piirangu mõte – tagada, et maa soetaja on põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamise kogemusega – sisutuks," ütles ta.

Ministeerium töötab seaduse muutmisega

Kui seadusemuudatuse menetlemine möödunud riigikogu koosseisus pooleli jäi, siis regionaal- ja põllumajandusministeerium töötab selle nimel, et seadusemuudatus uuesti parlamendi ette jõuaks.

Ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul tegeleb ministeerium parajasti seaduse muutmise vajaduse analüüsiga, mis peaks valmima novembris. "Eelkõige puudutab see muutunud julgeolekuolukorrast tingitud vajadusi, aga vaadatakse üle ka kõik teised seadusega seotud küsimused," ütles ta.

Rannik nentis, et maa nõuetekohasust tõendab maksu- ja tolliamet, mis on seaduse eesmärgi tagamiseks viimase aasta jooksul praktikat muutnud.

"Maksu- ja tolliamet on ise selgitanud, et ei kontrolli üksnes seaduses sätestatud tingimuste formaalset täitmist, vaid hindab sisuliselt, kas juriidiline isik, kes soovib omandada kümme või rohkem hektarit põllumajandus- või metsamaad sisaldavat kinnisasja, on ka tegelikkuses tegelenud viimased kolm aastat põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega mahus, mida saab objektiivselt pidada valdkonnapõhiseks äritegevuseks. Juhul, kui sellist veendumust esitatud taotluse ja faktiliste asjaolude pinnalt ei teki, siis tõendit ei väljastata," sõnas Rannik.