Ometi ei oota analüütikud ka intressimäärade langetamist. Kuigi Euroopa Liidu majandus vaevu kasvab ning mitmes euroala liikmesriigis leiab sel aastal aset majanduslangus, ootavad investorid, et intressimäärad jäävad praegusele kõrgele tasemele mõnda aega.

"Ainult kuu tagasi ennustas turg kolme intressimäära langetust EKP-lt järgmisel aastal, kuid nüüd ennustatakse ainult kahte intressimäära langetust," ütles USA Pimco investeerimisettevõttes töötav portfellihaldur Konstantin Veit Financial Timesile.

Veit lisas, et praegu on liiga palju riske, mis võivad tõsta inflatsiooni ning seetõttu on veel vara arutada, millal intressimäärade langetamine võib alata.

Alates septembrist on euroalal kehtivaks hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks neli protsenti. Veel vähem kui kaks aastat tagasi oli see intressimäär negatiivne.

EKP president Christine Lagarde ütles eelmisel kuul, et surve hinnatõusuks jääb soovimatult kõrgeks, kuigi aastane inflatsioon langes 4,3 protsendile septembris, mis on madalaim tase kahe aasta jooksul. Kuigi inflatsioonimäär peaks langema edasi, avalikustatakse oktoobri andmed alles pärast EKP otsust intressimäärade kohta.

Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt on põhjustanud kartusi, et laiem pinge Lähis-Idas võib tõsta energiakandjate hindu, mis põhjustaks inflatsiooni kasvu ja süvendaks majandusprobleeme.

EKP peaökonomist Philip Lane on siiski optimistlik, et ettevõtted ei suuda praeguses keskkonnas energiakandjate hinnatõusu oma toodetesse üle kanda.

"Kui intressimäärad on piiravad, siis ettevõtete võime energiahindade tõusu tarbijahindadesse üle kanda on väiksem," ütlen Lane Hollandi ajalehele Het Financieele Dagblad.

Siiski hoiatas Lane kiire palgatõusu eest, mis võib kiirendada inflatsiooni. Selle aasta teises kvartalis kasvasid palgad euroalal 4,5 protsenti.

Teiste EKP arutelu all olevate teemade seas on küsimus, mida teha EKP varaostukavade raames ostetud riigivõlakirjade tuludega. Seni EKP on võlakirjade tulusid reinvesteerinud uuesti euroala riikide valitsuste võlakirjadesse. Kokku on EKP pandeemiaaegse võlakirjade portfelli suuruseks 1,7 triljonit eurot.

Kuigi osa EKP ametnikke sooviks lõpetada võlakirjadelt laekuvate tulude reinvesteerimise, siis teised ametnikud on mures programmi liiga kiire kokkutõmbamise üle.

Näiteks on Itaalia riigivõlakirjade intressid märgatavalt tõusnud. Varaostukava kokkutõmbamise kriitikute sõnul vajaks EKP rohkem paindlikkust, näiteks õigust selliste kõrge laenamise hinnaga riikide  võlakirju suuremas koguses osta.

Lisaks on osa eurosüsteemi keskpanku mures liiga suurte intressimaksete pärast, mida keskpankadel tuleb maksta kommertspankadele keskpangas hoiustavate deposiitide pealt.

Mõned EKP nõukogu liikmed pakuvad suurendada kommertspankade kohustuslikku reservinõuet, sest keskpangad ei pea maksma kommertspankadele kohustuslikus korras hoiustavate reservide pealt intressi, erinevalt vabatahtlikult tehtud deposiitidest.

Tegemist on vastuolulise ideega ning pole teada, kas EKP nõukogu suudab selles kokku leppida.