Sotsiaalpedagoog: koolis tuleks rohkem õpilaste sotsiaalseid oskusi arendada
Üha enam kimbutavad õpilasi raskused vaimse tervisega, mistõttu kannatab õppeedukus. Sotsiaalpedagoogi sõnul on probleemiks ka vähesed sotsiaalsed oskused, mille tõttu ei oska õpilased abi otsida. Õpetajatele toob õpilaste toetamine aga lisatööd.
Kuigi õpilaste seas on endiselt näha ka õppekavaga toimetuleku raskusi, siis rohkem on probleeme vaimse tervisega, rääkis psühholoog Kaisa Hunt.
"Kas siis kalduvus sellist tüüpi depressioonile ja ärevusele, mis takistab kooliskäimist või siis takistab ainetunnis olles keskendumist ja suunab tähelepanu koolist eemale," selgitas Hunt.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpetaja Riho Rosin sõnas, et oma töös näeb ta ka, et õpilased üritavad olla perfektsed, kuid see tuleb hoopis kahjuks.
"Õpilased kardavad valmistada pettumust oma lähedastele oma valikutega ja siis tavaliselt nad mõtlevadki üle ja võib-olla koormavad ennast asjadega üle ja nad ei julge ka rääkida võib-olla sageli oma lähedastele inimestele oma muredest," rääkis Rosin.
Nii Hunt kui ka sotsiaalpedagoog Kadi Lukka ütlesid, et probleem on ka vähesed sotsiaalsed oskused, mistõttu ei oska õpilased abi otsida ja oma raskusi lahendada. Nende sõnul on see tõenäoliselt tingitud koroonaajast, mil noored olid palju kodus ja suhtlust oli vähe.
Lukka sõnul tulekski koolis sotsiaalsete oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata.
"Kuidas märku anda, kui ma vajan abi või kuidas üldse oma tunnetest rääkida, tunnete sõnavara, õpetamine. See peaks olema küll meil koolis kuidagi tugevamalt esil ja rohkem tuleks sellele keskenduda. Selles osas juhendan vanemaid ka alati, et rääkige tunnetest, mõtetest, näidake ette, kuidas konflikte lahendada, kuidas siis avatult rääkida oma murekohtadest," rääkis Lukka.
Riho Rosin on samuti vähest suhtlemisjulgust täheldanud. Tema hinnangul on selle probleemi lahendamiseks vaja õpilastega üks ühele suhelda.
"Alguses mul on nii mõnigi õpilane, kes on väga-väga vaikne olnud, aga lõpuks on pool kuud mööda läinud ja nad on väga avanenud ja leidnud omale uued sõbrad kaasõpilaste seast ja see suhtlus on hoopis teistmoodi. Aga see võtab seda aega, et igaühega personaalselt just suhelda ise ja kuulata ära nende mured võib-olla. Nad ei avane ka kergelt tegelikult, nad peidavad ennast vahest ka mingi nii-öelda meie mõistes halva käitumise taha," rääkis Rosin.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
