Ahhaa uuenenud planetaariumis saab tähti vaadelda varasemast teravamalt
Kuigi sünged sügisööd on üks paremaid aegu tähevaatluseks, jääb tähistaevas tihti kehva ilma tõttu pilvede varju. Tartu teaduskeskus Ahhaa avas uuenenud planetaariumi, kus saab tähti ja planeete vaadelda veelgi teravamalt kui varem.
Maailmas ainulaadne sfäärilise disainiga planetaarium on Tartus juba aastast 2011. Nüüd said ligi 300 000 euro eest uuendatud nii projektsioonitehnika, kino istmed kui ka sein.
Keskuse planetaristide ja ka külastajate jaoks suurima muutuse tõi aga uus tarkvara.
"See võimaldab meil kasutada hästi paljusid astronoomia andmebaase, mis ei ole ainult tarkvaratootja enda kureeritud. Me saame siia ise juurde panna näiteks uusi satelliite, me saame päevakajalisi asju hästi palju teha," selgitas Ahhaa peaplanetarist Üllar Kivila.
Näiteks vaatepilt kõigist maa orbiidil lendavatest satelliitidest pani kolmapäevase publiku ahhetama. Tänu uuetele prožektoritele on ka pilt palju heledam ning ligi neli korda rohkemate pikslitega. Vaade püsib detailne ka siis, kui mööda kosmost ringi lennata palju kiiremini kui päriselus võimalik oleks.
"Pea hakkas ringi käima küll. /.../ Et ma sain teada, mis on Kuu kõige suurem kraater. Ma ei mäleta tema nime, aga ta oli seal Kuu varjatud küljel," rääkis kosmosehuviline Hermann.
"Vahepeal küsitakse üllatavalt keerulisi küsimusi, kui jäädki mõtlema, et ohhoo, mida ma sellele vastama pean. Meie praeguselt etenduselt oligi, et mis on Kuu kõige suurem kraater. Ohhoo, kuidas ma seda näitama pean, sest see polegi palja silmaga nähtav? Okei, siis näitame topograafiakaarti," kirjeldas Kivila.
Selleks, et kosmoselend kupliseinal sujuvalt liiguks, on Ahhaa keskusel terve eraldiseisev serveripark.
Sama keerulist ja kallist süsteemi aga igaks virtuaalseks kosmoselennuks vaja polegi.
"Julgeks soovitada näiteks stellaariumit või spaceengine'i, kaks tarkvara, mis teevad sarnaseid asju, mida meie planetaariumis, aga põhimõtteliselt võivad joosta igaühe oma arvutis," rääkis Kivila.
Kolmapäeval planetaariumi külastanud Hermannil on kosmosehuvi kasvanud peamiselt tänu filmide vaatamisele.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"