"Euroopa Ülemkogu väljendab sügavat muret humanitaarolukorra halvenemise pärast Gazas ning nõuab jätkuvat, kiiret, ohutut ja takistamatut abivajajate juurdepääsu humanitaarabile. Sealhulgas humanitaarabikoridore ja pause sõjas Gaza elanike humanitaarvajaduste rahuldamiseks," seisab avalduses.

Samuti leidsid Euroopa Liidu liidrid, et korraldada tuleks rahukonverents, mis oli eesistuja Hispaania ettepanek.

Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul on selline sõnum vajalik, et Euroopa Liit oleks maailmapoliitikas osaline.

"Kui Euroopa tahab olla geopoliitiline mängija, siis peab Euroopa välja tulema oma initsiatiividega. Mitte, et me ei toetaks teiste poolt algatatut, aga me võtame ikkagi juhtohjad püüdes leida lahendusi, mis seal piirkonnas elavatele inimestele nii juutidele kui ka palestiinlastele sobib," ütles Kallas.

Tekstis mõistavad Euroopa Liidu riigid ühtlasi hukka äärmusrühmituse Hamas jõhkrad rünnakud ja tsiviilisikute kasutamine inimkilpidena sõjas ning rõhutavad vajadust vältida piirkondlikku eskaleerumist. Palestiina riigi loomist nähakse pikaajalise lahendusena.

Teema on poliitiliselt tundlik ning liikmesriikidel on teemal olnud erinevad rõhuasetused, mille tulemusena püüti kohtumisel tundidepikkuste läbirääkimiste teel leida tasakaalustatud ja vastuvõetavat tulemust. Näiteks Austria ja Saksa poliitikute sõnavõttudes võis kuulda keskmisest tugevamat rõhumist Iisraeli vaatenurgale.

"Humanitaarabikoridoride avamine jah, aga relvarahu on fantaasia, sest see tugevdaks Hamasi," ütles Austria kantsler Karl Nehammer.

Seevastu Palestiina aladel valitseva humanitaarolukorra rõhutamine on olnud eriti oluline näiteks Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Hispaaniale, kelle soov oleks olnud konkreetselt nõuda vägivalla lõpetamist.

Juttu oli ka EL-i eelarvest

Mõned tunnid vestlesid riikide juhid ka Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ülevaatuse teemal.

Kuivõrd oli teada, et otsust ei tule, siis arutelu eriti sisuliseks ei kiskunud.

Kallase hinnangul lükati sellega kohustusi lihtsalt edasi.

"See on väga suur murekoht ausalt öeldes. Kuivõrd ette oli antud, et me täna nagunii kokkuleppele jõudma ei pea, siis see on hea viis prokrastineerida või nii nagu vanarahvas ütles, et tänasida toimetusi hea on võtta homme varnast. Põhimõtteliselt me lükkame seda probleemi lihtsalt edasi," rääkis Kallas ERR-ile.

"Sai küll kaardistatud, et me oleme väga erinevates kohtades - ühed riigid tülevad, et peame kindlasti eelarvet piirama, osad räägivad millele eelarve peaks keskenduma ja raha minema, ning kolmandad räägivad, et peaksime leidma täiendavat raha. Me oleme väga erinevates kohtades ka prioriteetidega," lisas Kallas. "Minule teeb ikkagi muret ja ma tõstsin selle kaitsevalmiduse teema ja sellele ausalt öeldes mingit vastukaja ei olnud."

Ülemkogu jätkub reedel Ukraina, rände ja Eurogrupi küsimustega.