"Tunneme sügavat leina ootamatult südamerabandusse surnud seltsimees Li Keqiangi traagilise lahkumise pärast," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning ajakirjanikele ja lisas, et varsti avaldatakse ka järelhüüe.

Li surmast teatas varem riiklik uudisteagentuur Xinhua.

"Li puhkas hiljuti Shanghais. 26. oktoobril tabas Lid ootamatult südamerabandus ja ta suri 27. oktoobril kell 00.10 pärast seda, kui kõik päästemeetmed ebaõnnestusid. Ekspeaminister suri 68-aastaselt," edastas Xinhua.

Li Keqiang, kelles kunagi nähti Hiina tulevast juhti, oli peaminister president Xi Jinpingi kahe esimese viieaastase ametiaja jooksul. Sel kevadel valiti tema järglaseks Li Qiang, kes oli president Xi favoriit sellele kohale.

Li Keqiangi peeti Hiina tavaametnikega võrreldes suhteliselt liberaalseks peaministriks, kes toetas reforme ja üritas lahendada Hiina tõsiseid majanduslikke väljakutseid. 

Li sündis Ida-Hiina vaeses Anhui provintsis parteiametniku pojana. 1966.-76. aasta kultuurirevolutsiooni ajal tegi ta maatööd, kuid pärast seda läks Pekingi ülikooli õigusteadust õppima. Seal olevat ta muu hulgas omandanud Lääne liberaalse poliitikateooria.

1980. aastatel riigiametnikuks saades muutusid tema vaated ortodokssemaks. List sai Henani ja seejärel Liaoning provitsi Kommunistliku Partei kõrge ametnik. Mõlemas provintsis tõi tema juhipositsioon kaasa majanduskasvu.

2013. aastal peaministriks saades tegi ta katseid Hiina majandusprobleeme lahendada, kuid tema tegevust pärssis endise rivaali Xi võim.

Li pälvis tunnustust muu hulgas selle eest, et aitas riigi suhteliselt kergelt ülemaailmsest finantskriisist läbi tüürida. Tema ametiajal toimus aga riigis nihe seniselt konsensuslikumalt juhtimiselt võimu suuremale koondumisele Xi kätte.

Li ametiaja jooksul hakkas ka Hiina majandus 1990. ja 2000. aastate hiilgeaegadega võrreldes aeglustuma. Kui Li ametist lahkus, oli majanduses koroonapandeemia ja kinnisvarakriisi mõjul mitmekümne viimase aasta kõige aeglasem kasv.

Endise Shanghai parteijuhi Li Qiangi määramises Li järglaseks sel aastal nähakse märki tema reformiplaanide kõrvaletõukamisest ja Pekingi kõvemast käes majanduse juhtimises.