Selleks, et Eesti oleks valmis vastu võtma senisest enam liitlasi, on vaja siinset taristut täiustada.

"Vastuvõtualade loomised erinevatesse kohtadesse, pluss liitlastega kaasa tuleva moona paigutamine ja ladustamine siin. Nende majutamine, kes on pikemat aega. Samamoodi lähevad sinna alla ka kütusemahutid, mis tuleb võib-olla liitlastele siin lisaks veel vaadata ja nii edasi," loetles kaitseministeeriumi NATO- suunalise planeerimise juht Meelis Peterson.

Suure osa nende rajatiste kulust saab Eesti NATO julgeoleku investeeringute programmist tagasi (NSIP).

"Praegu vaadatakse tugevduspaketti, mis vaatab seda, kuidas vastuvõtvad riigid saavad liitlaste üksusi vastavalt operatsioonilistele vajadustele kasutada. Me taotlesime üksuste vastuvõtmiseks rahastust üle 40 miljoni euro, mis nüüd kinnitati circa 50 miljoni euro jagu."

Sellest programmist on Eesti varem toetust taotlenud ning seda plaanitakse veel teha, ütles Peterson. Samas seekordne summa oli tavatult suur. Võrdluseks, Tapal asuva liitlaste vastuvõtuala täiendamiseks kulutas riik ühe hankega 7,1 miljonit eurot.

"Uued plaanid võeti vastu Vilniuses ja sellega kaasnesid ka uued vajadused. Sellepärast saime ka hetkel ühe suurema portsu kätte, mida me plaanime aasta pärast siin välja arendada."

NATO julgeolekuinvesteeringute programmist on rahastatud näiteks Ämari lennubaasi, NATO staabielemendiga Tallinnas, Tapa linnaku ja kaitseväe keskpolügooniga seotud projekte. Selle programmist saadud vahendid ületavad mitu korda Eesti sissemakseid NATO-sse.

Varem sai Eesti sellest programmist umbes viis miljonit eurot aastas. Paaril erandlikul aastal saime üle 20 miljoni euro. Tänavu on toetus oluliselt suurem.