2021. aasta märtsist alates peab kõikides kortermajades olema märgistatud teekond välisuksest korteriteni, sealhulgas välisuks, korrused, vahe- ja korteriuksed.

"Puudujääke kindlasti on veel palju. Tegeleme selles suunas läbi korteriühistute, et ustele jõuaksid numbrid. /.../ Kui ikkagi see sündmus juhtub, siis tõepoolest on väga keeruline aru saada, millisest uksest tuleb sisse minna, ja päästmise pikkus võib ju selle võrra pikeneda," rääkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala.

Näitena on tuua juhtumeid, kus uksenumbri puudumisel on hädaolukorras tekkinud segadus. Neist üks jõudis ka riigikohtusse.

"Päästjad murdsidki maha vale ukse ja selle teise korteri omanik, kellel ei olnud tulekahju hoones, esitas päästeameti vastu nõude, et vale uks maha võeti. Teatavasti, kui päästesündmuse käigus juhtub, et minnakse sisse valest korteriuksest, siis tegelikult riigi vastutuse seaduse alusel seda riik ei hüvita ehk see jääb omaniku enda kuluks," selgitas Rannala.

Et mitte korteriomanikke häirida, on mõned ühistud otsustanud ise valmistada sildid või kleepsud ja pannud need trepikoja ühisele seinale.

"Tavaliselt on niimoodi, et kui me korteriomanikke kutsume üles korterinumbreid asetama oma ustele, siis osa neist reageerivad, aga enamus ikkagi mitte. /.../ Et oma aega ja ressursse kokku hoida, siis liiga palju ei taha selle jagelemisega tegeleda, et milline numbrimärk sobib ja milline ei sobi, lihtsam on see lahendada printsiibil, et me häirime vähe korteriomanike enda privaatsust," ütles korteriühistu esimees Ülar Haug.

Teisalt tõdevad ühistud, et numbrimärkide puudus võiks olla lihtsasti ja väheste kuludega lahendatav mure.

"Tegelikult teisi probleeme on rohkem, kui on vaja suuri investeeringuid. Siis tekivad probleemid. Vanainimesed, pensionärid, kellel ei ole niisugust tuluallikat, /.../ see on kopikamäng, lihtsalt vaja kuskilt osta neid," rääkis korteriühistute grupi haldaja Sergei Nikonov, et ühistul on lihtne korterinumbrite ostmine korraldada.