"Liberaalse fondi kokkuvarisemine. See Isamaa tõus ei ole tulnud meie arvelt,
vaid see on tulnud ikkagi suures osas nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetuse arvel. Midagi on tulnud ka Keskerakonnast, ehkki ma arvan, et see Keskerakonna vajumine on ka meile toonud toetust juurde või hoidnud seda toetust. Isamaa tõus ei ole toimunud meie arvelt," ütles Helme ERR-ile.

Helme tõi välja, et Eesti poliitikas tasuks vaadata reitinguid kahe ploki vaates.

"Keskerakond, EKRE ja Isamaa on nii-öelda üks plokk Eesti poliitikas ja siis on Reformierakond ja tema liitlased, mis on teine plokk. Nende kahe ploki toetust
tasub vaadata alati komplektis. Ja see, mis loeb poliitikas, on nende kahe ploki koondtoetus ehk siis kui palju valijaid liberaalselt poolelt liigub teisele poole," rääkis Helme.

Helme sõnul on valija liikunud üle piiri, mis eraldas liberaalseid ja konservatiivsemaid erakondi. "Valija on liikunud konservatiivsemale poolele.
See on väga oluline muudatus minu meelest Eesti poliitikas praegu. Arvestatav hulk nendest inimestest on tänaseks üle selle liberaalse frondi rindejoone liikunud teisele poole," ütles Helme.

Helme sõnul ei saa välistada, et mingil hetkel liiguvad ka praegu Isamaa toetuse moodustavad valijad EKRE taha.

"Kindlasti ta (Isamaa toetus - toim.) tuleb alla mingil hetkel. See on selline õhinapõhine trend. Valija appikarje nende erakondade suhtes, keda nad seni on toetanud. Kahtlemata kõiki neid inimesi ei õnnestu Isamaal hoida," rääkis Helme.

Ta võrdles Isamaa praegust toetust Eesti 200, Vabaerakonna ja ka Res Publica omaaegse eduga.

Samas arvas Helme, et alla 10 protsendi Isamaa toetus ilmselt lähiajal enam ei lange.

Martin Helme lubas, et EKRE jätkab riigikogus kõigile eelnõudele obstruktsiooni tegemist ja ei ole loobunud eesmärgist kutsuda esile erakorralised valimised. Helme usub, et erakorraliste valimiste jutt toob EKRE-le valijaid pigem juurde.

"Kui küsida, kas erakorraliste valimiste jutt pigem ajab inimesi selle jutu ajaja juurest minema või toob juurde, siis minu hinnangul on erakorralistele
valimistele ühiskonnas selge tellimus," ütles Helme.

"Kui me vaatame avaliku arvamuse küsitlusi, siis selgelt üle poole Eesti inimestest leiavad, et uusi valimisi on vaja. Ja kindlasti kõik need inimesed ei ole EKRE valijad. Kindlasti on seal väga suur hulk inimesi, kes on pettunud praegu parlamendis tegutsevates teistes erakondades. Selge on see, et väga suur kriitiline mass inimesi leiab, et praegune poliitiline õhustik on nii kinni kiilunud, et kõrgemale võimule sõnaõiguse tagasiandmine on väljapääs," kommenteeris Helme.