Et kaitsekulud üha kasvavad, tõusevad ka seal teenivate inimeste palgad. Paraku aga ei jõua sisejulgeolekuasutused – politsei, piirivalve ning tuletõrje- ja päästeteenistus – kaitsejõududega sammu pidada, sest nende eelarve on tõusnud vähem. Nii tekib olukord, kus oma ala tipud lahkuvad sinna, kus rohkem makstakse – piirivalvest ja politseist kaitsejõududesse. Asemele aga pole eriti kedagi võtta. Samas on vastutus ja riskid tõusnud ka politseis ja piiril.

Läti järgmise aasta eelarves nähakse ette küll pisikest, aga ikkagi palgatõusu ja eraldi raha Läti-Valgevene piiri kaitsjate tarvis.

"Rahandusminister on võtnud kuulda ja rääkis täna siseministeeriumi haldusala töötajatest, kelle sissetulekuga seotud probleemid tuleks minu meelest lahendada lähiajal. Loomulikult on need eraldi läbirääkimised, kuid nagu olen teid ka teavitanud, on olukord väga täbar," ütles siseminister Rihards Kozlovskis.

Läti järgmise aasta kolm eelistust on julgeolek, haridus ja tervishoid.

"See on riigi julgeoleku ja pikaaegse arengu kindlustamise eelarve. Eelistused, millest oleme varem palju rääkinud – sise- ja välisjulgeolek, haridus ja tervishoid –, on selles eelarves kajastatud. Need on tõepoolest prioriteedid, millele suuname eelarvest kõige suurema osa," rääkis peaminister Evika Silina.

Läti tuleva aasta eelarve tulud on 14,5 ja kulud 16,2 miljardit eurot. Majandus kasvab prognoosi järgi 2,5 protsenti ja alampalk tõuseb 700 euroni kuus. Eelarvedefitsiit jääb alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

Eelarve maht on Lätis väiksem kui teistes Balti riikides. Ometi oli rahandusministril valitsuse istungil põhjust maksuametit kiita.

"30 aastat tagasi kogusime 0,5 miljardit eurot maksuraha. Tänavu kogume 13 ja
järgmisel aastal 14,5 miljardit eurot. Näeme, et nii riigi kui ka maksuameti areng on olnud muljetavaldav," ütles rahandusminister Arvils Ašeradens.

Läti plaanib tõsta tuleval aastal alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu.

Viimastel nädalatel on palju väideldud Lätile omaste puu- ja köögiviljade ning marjade käibemaksu üle. 2018. aastast on olnud nende käibemaksumäär viis protsenti ja nüüd soovis valitsus selle ära kaotada ehk tõus 21 protsendini oleks mitmekordne. Kompromiss võiks olla 12-protsendiline käibemaks. See eelarveprojektis veel ei kajastu, ehkki koalitsioon on selle põhimõtteliselt kokku leppinud. Tuleb nuputada, kust võtta puudu jäävad 16 miljonit eurot. Aga arutelud parlamendis on veel ees.