Saksamaa mälestamiskultuur on siiani keskendunud Teise maailmasõja ajal toime pandud julmustele, sealhulgas juutide tapmisele holokausti käigus. Nüüd on aga hakatud tasapisi rääkima ka koloniaalajal toime pandud kuritegudest Aafrikas.

Tansaanias visiiti alustanud Saksa president mälestas seal muuhulgas 1900ndate aastate alguses Saksa koloniaalvõimu ajal tapetuid. Maji Maji mäss oli üks verisemaid koloniaalvõimu-vastaseid ülestõuse, milles hukkus üle 300 000 inimese. Hävitati terved külad ja põllud. President Steinmeier külastas kolmapäeval ka Songea muuseumi, mis seda ülestõusu meenutab.

"Saksamaa tunneb häbi nende koloniaalsete julmuste pärast", ütles Steimeier ja palus andestust selle eest, mida sakslased Tansaanias korda saatsid.

Maji Maji mässu vallandas Saksamaa poliitika, mille eesmärk oli sundida põliselanikke ekspordiks puuvilla kasvatama.

Saksamaal oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni mitu kolooniat – need olid tänapäeva Tansaania, Burundi, Rwanda, Namiibia, Kameruni, Togo ja Ghana aladel.

Saksa president kohtus ka toonase Maji Maji pealiku Songea Mbano järeltulijatega. Teda peetakse Tansaanias rahvuskangelaseks ja president lubas perekonnale, et mehe säilmed leitakse ja tuuakse tagasi kodumaale.

See pole aga nii lihtne. Saksamaa kolooniatest viidi kaasa tuhandeid inimjäänuseid, peamiselt trofeedeks, aga ka rassi-uuringuteks. Need asuvad laiali paljudes Saksamaa muuseumides või kogudes.

Berliini varajase ajaloo muuseum on alates 2017. aastast läbi uurinud veidi üle tuhande Ida-Aafrikast pärit kolju, need saadetakse nüüd neisse riikidesse tagasi. Septembris teatas muuseum, et mõne hukkunute järeltulijad on õnnestunud DNA-testide abil ka kindlaks teha.

Tansaania suurimas linnas ja ärikeskuses Dar es Salaamis peetud kohtumisel president Samia Suluhu Hassaniga lubas Steinmeier tagasi tuua ka Tansaania kultuuriväärtused.

Nii mõnigi endine koloniaal-ala on juba oma vara tagasi saanud. 2021. aastal tunnistas Saksamaa ametlikult genotsiidi toimepanemist Namiibias ja teatas rahalise abi andmisest enam kui miljardi euro väärtuses. Saksamaa tagastas Namiibiale ka pealuud ja muud inimjäänused.

Eelmisel aastal saadeti tagasi osa esemeid Benini pronksikogudest, iidsed Benini kuningriigi skulptuurid.

Saksamaa valitses Mandri-Tansaaniat kuni Briti väed selle Esimese maailmasõja ajal vallutasid. Seega on näiteks brittide röövitud 16.–18. sajandi metalltahvlid ja skulptuurid, mis on Aafrika ühed hinnatuimad kunstiteosed, praegu Euroopa muuseumides laiali.

Saksa presidendi reis Tansaaniasse langeb kokku Suurbritannia kuninga Charles III visiidiga naaberriiki Keeniasse. Charles tunnistas visiidil keenialaste vastu toime pandud jäledaid ja põhjendamatuid vägivallategusid nende iseseisvusvõitluse ajal, kuid ei esitanud ametlikku vabandust, öeldes, et see on poliitikute kokkuleppe küsimus.