Kolmapäevane "Pealtnägija" näitas, et Eestist Venemaale karistust kandma saadetud kurjategijatest vähemalt kolm on jõudnud palgasõdurite armeesse Wagner. Eestist on kümne aasta vältel Venemaale välja antud 12 kriminaali. Nende kuritegelikku minevikku ning praeguseid tegevusi uurides paljastus, et Venemaale on saadetud nii röövleid, narkokurjategijaid kui ka mõrvareid.

Piinaja ja taksojuhi tapja Venemaale

2014. aastal anti Eestist välja röövmõrva eest karistatud Pavel Jakovlev, kes mõisteti 2010. aastal 20 aastaks vangi. Kuritegelikule teele asus Jakovlev 17-aastasena, misjärel käis vahelduva eduga vanglast sisse-välja. Ka vangis viibides ei pidanud ta korrast kinni ning talle määrati korduvalt distsiplinaarkaristusi. Varasematest lahenditest selgub, et kriminaalhooldaja pidas mehe korduvate kuritegude riski väga kõrgeks. Ja seda põhjendatult.

Viimasest kohtuasjast selgus, et 2008. aasta suvel rüüstas mees toiduputkasid Narvas, lüües ühte müüjat ka pudeliga pähe, et saada kassast kätte raha. 2009. aasta märtsis pussitas Jakovlev surnuks Honda Civicu juhi, kelle auto ta ärandada plaanis. Viru maakohus määras paadunud kriminaalile 20 aastat vangistust ning pärast karistuse kandmist riigist väljasaatmise. Viimaseni jõuti aga varem, sest Jakovlev anti Vene võimudele üle 24. märtsil 2014. aastal.

Teine röövmõrvar, kes Venemaale välja on antud, on 1975. aastal sündinud Maksim Kulik, kes ühe aasta vältel tappis ja röövis Kuusalus.

Kulik tungis 2009. aasta kevadel Kuusalus koos kaaslastega sisse eramajja, mille omanikul - Kuusalu toonasel vallaametnikul -  seoti käed-jalad teibiga kinni, kaeti pea riidega ning majaomanikku hirmutati ähvardusega talle jalgadesse tulistada ning teda triikrauaga põletada. Seejärel varastati majast raha ning piinamise tulemusena saadi kätte ka varastatud pangakaardi PIN-koodid. Kaardilt said kriminaalid üle 24 000 krooni sularaha, sellele lisaks majast varastatud väärisesemed.

Kohus leidis veel, et Kulik osales tapmises 2009. aasta sügis-talvel, mil noalöökidega tapeti tuttav mees, kes maeti Loksa linna ja Hara küla vahelisse metsa. 2010. aasta kevadel tappis Kulik tuttava naisterahva, keda ta lõi kirvega pähe ja noaga selga. Naise surnukeha peitmiseks mattis Kulik ta Kuusalu vallas asuvasse metsatukka.

Harju maakohus saatis Kuliku 2011. aastal 15 aastaks trellide taha. 31. augustil 2016. aastal anti mees Venemaale karistuse kandmiseks välja.

Narkokurjategija, kes suutnuks 900 000 inimesele narkojoobe tekitada

Viimati Venemaale välja antud kurjategija on Aleksandr Borchuk (endise nimega Kaldma), kes anti üle 18. märtsil möödunud aastal.

Borchuk oli eelnevalt korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Vanglamüürid aga Borchuki ei parandanud ning rahvusvahelise haardega narkovedu jätkus uue nime all. 2018. aasta kohtulahend näitab selgelt, kuidas vanad tuttavad uute nimedega illegaalselt edasi hangeldavad.

Esmalt sai Borchuk 2015. aastal kuskilt Eestis pool kilo kokaiini, mida plaanis Venemaal edasi müüa. Koos kaasosalistega pandi kokaiinipakk ühele mehele püksi ning mindi üle Ivangorodi piiri, sealt edasi Pulkovo lennujaama hotelli. Hotellis istuti paar päeva, püüdes "kaupa" realiseerida, kuid edutult. Seejärel katsetati paki sisu hotellitoas ise ning narkouimas otsustati pakike tagasi Eestisse smugeldada.

Saanud piiriülesest operatsioonist julgustust, avati narkootikumide pakendamistsehh garaažiboksis. Seal pani Borchuk koos narkokurjategija Aleksei Tšutskevitšiga (endine nimi Priit Kivistik) ligi 9 kg kokaiini ning üle 11 kg marihuaana väiksematesse kotikestesse ning suunas tänavatele.

Meeste jaks aga ei raugenud. 2017. aasta kevadel renditi Eestis matkabuss ning selle katusele paigaldati surfilaud. Koos sõideti läbi Hollandi Hispaaniasse, kus saadi 770 grammi kokaiini ning 78 kilogrammi hašišit. Kokaiin peideti surfilaua sisse ning hašiš plasttorudesse, mis olid matkabussi katusel. Mehed peeti kinni Tallinnas, Plasti tänaval.

Kohtulahendist selgub, et käideldud kogustest piisanuks narkojoobe tekitamiseks üle 900 000 inimesele. 2018. aastal määrati korduvate narkokuritegude eest mehele 13-aastane vangistus.

Kõige noorem väljasaadetu on 1990. aastal sündinud Nikolai Grulev, kes mõisteti 2019. aastal süüdi amfetamiini käitlemise eest. Ka tema oli varem korduvalt karistatud ning seega liitkaristusena määrati Grulevile väljasaatmine Venemaale pärast Eestis karistuse ärakandmist. Enne aga saadeti ta 2020. aasta märtsis karistust lõpuni kandma Venemaale.

Sotsiaalmeedia jälgedest on näha, et Grulev on praeguseks vangist väljas ning elab Venemaal.

Pensionipõlve on Venemaale läinud veetma Anatoly Drachev, keda on korduvalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest. Ta hoidis oma korteris 18 grammi amfetamiini, 56 grammi metamfetamiini ning kahte ecstasy-tabletti. Selle eest mõisteti ta 2014. aastal kolmeks aastaks vangi. Venemaale anti ta välja 28. aprill 2016. Sotsiaalmeedia järgi elab ta rahulikku elu Venemaal.

Kõige suurema kaliibriga narkokurjategija, kes Eestist Venemaale välja antud, on Vladimir Fidkevich, meedias fentanüülituru "paruniks" ristitud kurjategija. 2013. aastal mõisteti ta 12 aastaks vangi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja illegaalse narkoäri juhtimises. Toona hindas riigiprokuratuur, et Fidkevichilt arestitud 1,49 kilogrammi fentanüüli müümisest üksikutele klientidele võinuks kurjategija teenida kuni 5 miljonit eurot tulu.

Tapja kasvatab last

Veel on Venemaale välja antud Alexander Goryunov, kes tappis kolleegist rekamehe joomingu käigus, Alexander Ignatiev ja Vadim Chukhnin, kes peksis naise surnuks.

Kolme väljaantu kohta - Oleg Pitjukovi, Vladimir Viira ja Vitali Say - kohta leidis "Pealtnägija" tõendeid, et need Eestist vangistusest välja antud mehed on olnud mingil viisil seotud sõjategevusega Ukraina vastu. Pitjukovi tausta aitas läbi valgustada Ukraina OSINT-agentuur Molfar.

Eestis kolm inimest tapnud, korra surmanuhtluse ning kaks eluaegset karistust saanud Oleg Pitjukov on "Pealtnägijale" teadaolevalt vabaduses ning kasvatab seal last. Mees anti välja Venemaale, kus 2017. aastal mõistis Moskva Presnja rajoonikohus ta 16 aastaks vangi range režiimiga paranduskoloonias, vähendades sellega Eestis määratud eluaegset vangistust.

Pitjukov on paranduskolooniast saanud postitada sotsiaalmeediasse ning käinud Wagneri ridades sõdimas. Tema sotsiaalmeediakontodelt leiab foto ning ohtralt Wagneri propagandavideoid.

Eestis raha võlgu jäänud ülemuse tapnud Vladimir Viira hukkus sõjategevuses 2022. aasta oktoobris. Kuigi see oli pisut enne Bahmuti kõige intensiivsemaid lahinguid, annab Wagneri sõdurite surmakuulutuste vaatlemine ja Donetski rahvavabariigi ametlikud teated sõja kulgemisest siiski aluse eeldada, et Viiragi sai hukka Bahmuti all.

Geolokatsiooni alusel võib arvata, et ta on maetud ametlikule Wagneri sõjaväelaste kalmistule Gorjatši Klutši juures Bakinsaja külakeses, kus oli Wagneri väljaõppekeskus sõtta suunduvatele palgasõduritele.

Ühekordsed väljaandmised

Justiitsministeeriumi andmetest selgub, et kümne aasta vältel on Eesti välja andnud kõige rohkem kriminaale Lätti (27). Järgnevad Venemaa (12) ning Leedu (11). Soome on antud kuus kurjategijat ning Hollandisse kaks. Üks kriminaal on karistust lõpuni saadetud kandma Saksamaale, Armeeniasse, Iirimaale, Poola, Norra ning Hispaaniasse. 64 vangi hulgas on olnud kolm naist.

Karistuse kandmiseks väljaandmine tähendab, et riigid jõuavad omavahelisele kokkuleppele, et Eestis karistatud inimene jätkab oma karistuse kandmist oma kodakondsusriigis. Selline asjaajamine võib võtta aastaid aega, näiteks Pitjukov taotles väljaandmist aastal 2016, Venemaale jõudis ta neli aastat hiljem. Väljaandmise aluseks on inimese enda tahteavaldus.

Eesti huvi vange välja anda on vähendada oma koormust vanglasüsteemile võõrriikide kodanike võrra.