Oktoobri keskpaigas leppisid Venezuela valitsuse ja opositsiooni esindajad Norra ja Barbadose vahenduse abil kokku, et järgmise aasta presidendivalimised peaksid olema vabad ja läbipaistvad. Kokkuleppe osana pidi valitsus jätma opositsioonile vabad käed oma kandidaadi määramises. Samuti peaks võimud lubama igal kvalifitseeritud kandidaadil valimistest osa võtta.

Pärast kokkuleppe sõlmimist leevendas USA osa sanktsioone Venezuela nafta- ja kullaekspordile.

Kui opositsioon valis oktoobri lõpus enda presidendikandidaadiks võimupartei karmi kriitiku Maria Corina Machado, sattus kokkulepe ohu alla.

Kuigi Machado võitis opositsiooni korraldatud avalikud eelvalimised rohkem kui 90 protsendiga antud häältest, tühistas esmaspäeval Venezuela võimude kontrollitud kohus eelvalimiste tulemuse. Samuti on Machadol keelatud kandideerida presidendiks kuni 2030. aastani, kuna ta toetas minevikus rahvusvahelisi sanktsioone Venezuela vastu.

USA välisminister Antony Blinken hoiatas, et sanktsioonide leevendamise otsus pööratakse tagasi, kui Venezuela võimud ei astu samme kandidaatidele rakenduvate piirangute tühistamiseks novembri lõpuks.

Siiski oli Machado ise Financial Timesile antud intervjuus skeptiline, et Venezuela president Nicolas Maduro soostub kokkulepet täitma.

Samas lubab Machado osaleda valimistel igal juhul ning keeldub toetamast enda asemel mõnda teist kandidaati, sest just seda soovibki tema sõnul režiim.

"Inimesed andsid mulle mandaadi ning nemad teavad neid takistusi, mida meil tuli ületada eelvalimiste võitmiseks, just nagu meie tulevasi takistusi. Ma kavatsen olla presidendikandidaat. Ma kavatsen registreeruda ning meie saame võidu Maduro üle," ütles Machado.

Maduro tuli võimule 2013. aastal pärast president Hugo Cháveze surma. Vasakpopulistist Chávez püsis võimul mitu ametiaega järjest, kasutades riigi naftatulusid sotsiaalprogrammide katmiseks.

Kui aga nafta hinnad kukkusid mõnda aega pärast Maduro võimuletulekut, otsustas võimupartei kodanikuvabaduste piiramise kasuks, et hakkama saada ühiskondlike protestidega. Maduro 2018. aasta valimisvõitu ei tunnustanud Euroopa Liit, USA ja Venezuela opositsioon.

Kokku põgenes Maduro ametiajal riigist seitse miljonit inimest ehk neljandik elanikkonnast, kuid vaatamata hüperinflatsioonile ja majanduse kollapsile suutis Maduro seni võimul püsida tänu politsei ja sõjaväe toetusele.

Valimisvõidu puhul lubab Machado erastada riiklikku naftaettevõtet PDVSA ning kujundada ümber riigivõlga. Samuti soovib opositsioonijuht meelitada välisinvesteeringuid energiasektorisse.

Küsitlused näitavad, et Machado on Madurost märksa populaarsem kõikide elanikkonna gruppide seas, isegi kõige vaesemate seas, kellele Chavez ja Maduro on alati toetunud.

"Maduro valitsus kardab Machado kandidatuuri väga, sest tema suutis mobiliseerida nii maapiirkondade kui ka linnade valijaid ning see ohustab võimupartei võimul püsimist. Nemad kindlasti ei luba tal võita või isegi kandideerida," ütles Ameerika uuringute juht mõttekojas CSIS Ryan Berg,