Kultuurirevolutsiooni ajal saatis kompartei teismelise Xi Jinpingi maale. Xi tegi 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses rasket füüsilist tööd. Pool sajandit hiljem soovib Hiina juht, et noored hiinlased võtaksid temast eeskuju. 

Xi kutsub nüüd tudengeid üles, et nad koliksid maale elama. Kompartei ametnikud üritavad noori meelitada maapiirkondadesse. Valitsus loodab, et sadade tuhandete inimeste saatmine maapiirkondadesse aitab lahendada noorte tööpuudusega seotud probleeme, vahendas The Wall Street Journal. 

Peking maadleb juba paljude majanduslike väljakutsega. Kinnisvarasektorit räsib likviidsuskriis, tarbijad ei taha aga laenu võtta ning raha kulutada. Hiina kohalikud omavalitsused on rahalistes raskustes ja kärbivad kulutusi. Hiina väikelinnad jooksevad aga inimestest tühjaks. 

Hiina keskvalitsus üritab maapiirkondades vaesust vähendada. Xi kutsus eelmise aasta detsembris peetud kõnes ametnikke üles saatma rohkem  ülikoolide lõpetajaid maale elama. Xi muretseb, et massiline ränne maapiirkondadest linnadesse seab ohtu riigi toiduga varustamise. 

"Peamine põhjus, miks mõned piirkonnad arengus maha jäävad, on talentide puudus," ütles Xi. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Xi tahab, et rohkem noori asuks maale elama pikemaks ajaks, mitte ainult aastaks või kaheks aastaks. Paljud noored hiinlased aga tahavad jääda linnadesse. Nad lepivad isegi väikese palgaga või saavad raha vanematelt. 

Chen Lingmin on töötanud Guangdongi maapiirkonnas alates 2021. aastast. "Erinevalt linnast on elu siin igav," rääkis Chen. 

Kompartei on varemgi saatnud noori maale elama ja tööle. 1960. ja 1970. aastatel saatis partei Mao Zedongi juhtimisel Hiina maapiirkondadesse tööle rohkem kui 16 miljonit inimest. Praegu otsib riik vabatahtlikke, mitte ei saada neid sunniviisiliselt maale elama. 

Kultuurirevolutsiooni ajal eeldas kompartei, et linnaelanikud õpivad põllumeestelt töö tegemise harjumust. Nüüd väidab kompartei, et ülikoolide lõpetajad aitavad maapiirkondadel ajaga sammu pidada.