Minister rõhutas, et Läti riigivõlg on Euroopa Liidu ja eurotsooni riikide seas jätkuvalt üks väiksemaid.

Valitsussektori võlg peaks 2023. aasta lõpuks moodustama 40 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning võlatase jääb järgmistel aastatel pidama ligikaudu 41 protsendi juures SKT-st. Eelarvedistsipliini seadusega kehtestatud võlatasemest (60 protsenti SKT-st) peetakse keskpikas perspektiivis kinni.

"Järgmise kolme aasta jooksul peab Läti refinantseerima 5,5 miljardi euro ulatuses võlakohustusi. Arvestades, et 2022. aasta algusest on euro intressimäärad oluliselt tõusnud, mis mõjutab laenukasutuse kulusid otseselt, suurenevad võlateeninduskulud keskpikas vaates," ütles Ašeradens.

Seega, kui 2022. aastal kulus riigivõla teenindamiseks 167 miljonit eurot ja tänavu 202 miljonit eurot, siis 2024. aastal on see summa juba 362 miljonit eurot ning 2025. ja 2026. aastal 498 miljonit eurot aastas.

Valitsuse laenumaksete graafiku järgi peaks järgmisel aastal tagasi maksma 1,63 miljardit eurot, 2025. aastal 1,86 miljardit eurot ja 2026. aastal 2,02 miljardit eurot.

Kui Läti sai Ašeradensi sõnul seni rahvusvahelistel rahaturgudelt laenu mitmeks aastaks intressimääraga "null, koma", siis nüüd võib sellised intressimäärad unustada ning edaspidi on laenuintressid 3-5 protsendi tasemel. "Rahal on teistsugune hind ja see kasvab. Odava raha aeg on möödas," lisas Ašeradens.

Teadupoolest toetas Läti valitsus 1. novembril 2024. aasta riigieelarve eelnõu ning 2024.-2026. aasta eelarveraamistikku, milles järgmise aasta riigi koondeelarve tuludeks on kavandatud 14,48 miljardit eurot ja kuludeks 16,21 miljardit eurot.